Selle vitamiini vaegus soodustab dementsuse kujunemist

Dementsus on progresseeruv kesknärvisüsteemi haigus, mille tagajärjel hukkuvad närvirakud peaajus. Foto: Shutterstock

D-vitamiinil on lisaks paljudele teistele funktsioonidele oluline osa ka ajutegevuses. Kirjanduses on vastandlikud andmed D-vitamiini rollist dementsuse ja insuldi riskitegurina. Austraalia ja Ühendkuningriigi teadlaste koostöös valminud mahukas uuringus selgitati vere D-vitamiini (25(OH)D) sisalduse seoseid aju morfoloogiliste muutuste ning dementsuse ja insuldi kujunemise riskiga.

Ühendkuningriigi biopanga andmeil hinnati aju MRT-uuringu leiu seost vere D-vitamiini sisaldusega 33 323 juhu põhjal ja D-vitamiini sisalduse seost insuldi ning dementsuse riskiga 427 690 juhu põhjal. Andmete analüüsil rakendati geneetilise varieerumise hindamisel põhinevat Mendeli randomiseerimise meetodit (MR) selgitamaks põhjuslikke seoseid uuritud parameetrite vahel.

MR analüüsil ilmnes, et D-vitamiini sisalduse korral alla 25 nmol/L oli võrreldes selle sisaldusega 50 nmol/L dementsuse risk 54 protsendi võrra suurem. Ka oli insuldi risk madala D-vitamiini sisalduse korral suurem, võrreldes D-vitamiini normipärase sisaldusega (75,9 nmol/L). MRT-uuringul ilmnenud aju valgeaine hüpertensiivsete kollete maht oli pöördvõrdelises seoses D-vitamiini sisaldusega veres.

Uuring kinnitas, et D-vitamiini defitsiit on põhjuslikult seotud dementsuse kujunemisega. Autorite hinnangul oleks uuritud kontingendil olnud võimalikke dementsuse juhte 17 protsendi võrra vähem, kui kõikidel juhtudel oleks D-vitamiini sisaldus veres olnud vähemalt 50 nmol/L. Tuleb silmas pidada, et isikud, kes mingil põhjusel on päikesele vähe eksponeeritud, peaksid kasutama D-vitamiini preparaate, kirjutab Eesti Arst.