Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Loe, kuidas kurnavalt kuumal suvel Eestis ellu ja terveks jääda

Juba 1997  aasta 11.–12. mail  kasutas NASA Georgia osariigis Atlanta linna soojusandmete kogumiseks ning hilisemaks kuvamiseks spetsiaalse soojakaameraga varustatud Lear Jeti lennukit. Elanike poolt hüüdnimega «Hot-Lantaks» kutsutud linnas oli päeval õhutemperatuur vaid umbes 26,7 C kraadi. 
Samas küündis mõnede pindade temperatuur 50-e kraadini.
Parimaks pääseteeks linnakuumuse eest on pargid ja kõrghaljastus. Samasugused kuumasaared võtavad meid suviti vastu ka Eesti linnades ja mida vähem haljastust seda rohkem sellised keriseid linnades kuuma ka õhkavad.
Juba 1997 aasta 11.–12. mail kasutas NASA Georgia osariigis Atlanta linna soojusandmete kogumiseks ning hilisemaks kuvamiseks spetsiaalse soojakaameraga varustatud Lear Jeti lennukit. Elanike poolt hüüdnimega «Hot-Lantaks» kutsutud linnas oli päeval õhutemperatuur vaid umbes 26,7 C kraadi. Samas küündis mõnede pindade temperatuur 50-e kraadini. Parimaks pääseteeks linnakuumuse eest on pargid ja kõrghaljastus. Samasugused kuumasaared võtavad meid suviti vastu ka Eesti linnades ja mida vähem haljastust seda rohkem sellised keriseid linnades kuuma ka õhkavad. Foto: Wikipedia

Kuumalained on Eestis üsna tavaliseks saanud ja ennustatakse, et neid on tulevikus veelgi rohkem. Nendega toimetulek aga näib ununevat iga talvega. Siinkohal lihtsad nõuanded, kuidas kuuma mõju oma organismile leevendada või tõsisematel juhtudel ka lihtsalt ellu jääda: just liigne suvekuumus on see, mis põhjustab suviti ka suremuse kasvu.

Viimaks on kaua oodatud või hoopis kardetud kuumad ilmad käes. Kui minult külmal kevadel ühes raadiointervjuus küsiti, et kas sel aastal kuumi päevi ka tuleb, siis vastasin kindlalt «Jah». Seda ilma ühegi ilmamudelita, mille peale ajakirjanik oli üsna imestunud.

Miks nii – seda põhjusel, et sellised kuumad suved ongi saamas meie uueks «normaalsuseks». Isegi kui me ei usu kliimamuutustesse, siis kahjuks need leiavad aset. Me küll üritame neid leevendada, aga siiani mitte edukalt, sest vastuseis rohepöördele on tugev ning meid tegemised ei jõua meie sõnadele järele. Seega ainus võimalus on «uue» kliimaga kohaneda.

Tagasi üles