K, 7.12.2022

Melanoom lastel ja eakatel: kuidas ennetada haigestumust ja melanoomi ära tunda?

PM Tervis
Melanoom lastel ja eakatel: kuidas ennetada haigestumust ja melanoomi ära tunda?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lapsepõlves saadud päikesepõletus suurendab melanoomi riski.
Lapsepõlves saadud päikesepõletus suurendab melanoomi riski. Foto: Shutterstock

Melanoomi haigestumise numbrid tõusevad nii Eestis kui ka mujal maailmas iga aastaga ning järjest enam haigestuvad ka nooremad inimesed. Niine Nahakliiniku dermatoveneroloog Ulvi Loite selgitas, kuidas melanoomi ära tunda ning kuidas ennetada haigestumust nii lastel kui ka eakatel.

Dr Ulvi Loite sõnul ei erine melanoomi riskifaktorid lastel ja täiskasvanutel. «Melanoomi riskifaktorid on perekondlik eelsoodumus, hele nahk ja kalduvus päikesepõletuste tekkeks, kaasasündinud sünnimärgid, nende rohke arv. Samuti päikesepõletuste esinemine elu jooksul, solaariumi kasutamine ja liigne UV-kiirguse käes olemine,» selgitas ta.

Dr Loite nentis, et senini on laialdaselt levinud väärarusaam, et päevitunud pruun värv, mille annab nahale UV-kiirguse järgselt tekkiv melaniin, omab kaitset UV-kiirguse edasise DNA’d kahjustava toime vastu. «Näiteks käiakse ise ja viiakse ka teismelised enne reisile minekut solaariumisse, et saada nn baaspäevitus, mis kaitseks reisil päikesepõletuse eest. Paraku on nii tekkiv melaniin võrdne SPF 1-3ga, mis laseb läbi 65 protsenti UV kiirgusest ja olles nahavähi ning nahavananemise vältimiseks täiesti ebapiisav,» selgitas dermatoveneroloog päevitamisega seonduvat müüti.

Laste kodust nahakontrolli tuleb teostada igakuiselt

Dr Loite rääkis, et välimuselt on laste ja täiskasvanute melanoomid üsna erinevad. «Noorte nahk on õrn ja intensiivsele päikesekiirgusele vastuvõtlik. Laste puhul tasub tähelepanu pöörata kõikidele nahamuutustele, mis äratavad kahtlust ja erinevad teistest sünnimärkidest. Näiteks võivad laste melanoomid tihti olla amelanootilised, mis tähendab, et need ei sisalda üldse pruuni pigmenti, olles pigem roosad ja punased või muutuva värviga paapulid,» kirjeldas dr Loite laste nahal esinevaid muutuseid.

«Kuigi alla 20-aastastel on melanoomi esinemine väga haruldane, moodustades kõikidest melanoomidest vaid 1-4 protsenti, on lapsepõlv ja noorukiiga periood elust, mille jooksul tuleks tekitada ja praktiseerida ohutut päikesekäitumist, et vähendada melanoomi ja teiste nahavähkide tekkimise riski,» pani dr Loite südamele. Ta lisas, et kodust nahakontrolli peaksid lapsevanemad teostama kord kuus.

Niine Nahakliiniku dermatoveneroloog Ulvi Loite.
Niine Nahakliiniku dermatoveneroloog Ulvi Loite. Foto: Erakogu

«Dermatoloogi juures on vaja kord aastas käia lastel, kelle kehal on üle 50 sünnimärgi, kuid tuleb tähele panna, et sageli tekib lapse ja noorukieas sünnimärke juurde,» lausus dr Loite.

Ta selgitas, et enne 15. eluaastat saadud UV-kiirgus tõstab hilisemas elus oluliselt melanoomi haigestumise riski - seega peaksid lapsed kasutama kaitsvat riietust ning laia toimespektriga päikesekaitse kreemi (SPF50), mis sisaldab füüsikalisi blokaatoreid nagu tsinkoksiid ja titaaniumdioksiid. «Samuti võiksid lapsed kanda laia äärega peakatet, vältida tugevat keskpäevast päikest ning kasutada päikeseprille,» ütles dr Loite.

Eakatel nahk on päikese suhtes haavatav

Vanuse kasvades toimuvad nahas muutused, mis nõrgestavad nahahaiguste vastaseid kaitsemehhanisme, kiirendades naha vananemist ja tõstes nahavähki haigestumise riski. «Seeniorite puhul on põhiline riskifaktor elu jooksul kogunenud kumulatiivne päikesekiirgus. Nahavähki soodustavateks faktoriteks on ka naha tüüp, pärilikkus, immuunsüsteemi ja üldine tervis,» lausus Niine Nahakliiniku dermatoveneroloog.

Ta selgitas, et vananedes muutub nahk päikesekiirguse suhtes haavatavamaks, naha rasva ja veesisaldus sisaldus vähenevad, muutes naha õhemaks ning seega tungib ioniseeriv päikesekiirgus sügavamale. «Naha loomulik võime igapäevaselt tekkivaid DNA mutatsioone parandada väheneb, mistõttu tõuseb võimalus ebanormaalseks naharakkude kasvuks ja nahavähi tekkeks,» rääkis dr Loite.

«Eakate nahal on väga palju erinevaid healoomulisi nahamoodustisi, mida tekib elu jooksul pidevalt juurde. Nendest sagedasemad on seborroilised keratoosid, angioomid ja nahanäsad. Lisaks võib nahal esineda palju pigmendilaike, solaarkeratoose, tedretähne ja pigmendita laike, mis teevad naha kokkuvõttes üsna kirjuks. Kui sinna juurde lisada vanuse tõusuga kaasnev nägemise halvenemine, on sellist nahka loomulikult ise kodus keeruline jälgida ning tulemuseks on nahavähi hilisem avastamine, mis halvendab prognoosi,» nentis Niine Nahakliiniku arst.

Tema sõnul tuleb kahtlaseks pidada järgnevaid muutuseid nahamoodustistes: veritsemine ja halvasti paranemine, läikivad roosad, punased ja läbipaistvad paapulid ja sõlmed, pidev ketendus, tõusnud servaga ja keskelt lohuga naastud, mitu erinevat värvi ühes sünnimärgis.

Kiirdermatoskoopia aitab murettekitavat sünnimärki kontrollida

Niine Nahakliiniku dermatoveneroloog soovitas eakatel appi võtta lähedased, kes saaksid aeg-ajalt pilgu peale visata ning muutuseid nahal otsida. Samuti tuleks üks kord aastas käia dermatoloogi vastuvõtul, kus nahka kontrollitakse dermatoskoobi abil.

«Kiiremat lahendust pakub kiirdermatoskoopia protseduur, kus uuritakse ühte murettekitavat sünnimärki või moodustist,» julgustas dr Loite nahamure korral kliinikusse pöörduma.

«Ka eakate nahka tuleb hoolsalt liigse UV-kiirguse eest kaitsta. Selleks sobib kõige paremini kaitsev riietus, päikeseprillid, laia äärega kübarad ning päikesekaitse kreemid, mille faktor võiks olla vähemalt 50,» selgitas dr Loite ja lisas, et eakate puhul on oluline mõelda ka kuumarabandusest hoidumise peale - selleks tasub otsida varju ning intensiivse kiirguse ajal väljas käimist piirata.

Märksõnad
Tagasi üles