:format(webp)/nginx/o/2019/07/11/12352432t1hc93c.jpg)
Suvele iseloomulikud palavad ilmad ning aina sagenevad kuumalained tekitavad sageli stressi inimestele, kellel esineb näiteks erinevaid südame-veresoonkonna haiguseid. Kuidas südame tervist kuumade ilmade käigus hoida ning mida vältida, räägib BENU veebiapteeker Triin Hirvlaan.
Kuumade ilmadega peab inimorganism rohkem pingutama, et temperatuuri normaalsena hoida. See aga koormab Hirvlaane sõnul erinevaid elundeid, eesotsas südant, kopse ja neere. «Näiteks lööb süda siis kiiremini ja pumpab verd intensiivsemalt, et aidata keha jahutada,» ütles ta.
Kui temperatuur tõuseb, hakkab keha soojust eraldama – sellest annab märku näiteks higistamine. «Süda pumpab intensiivsemalt, et suunata verd naha pinnale ning aidata higistamisel ja jahutamisel. See aga tähendab suurt lisakoormust südamele,» nentis ta. Seega, kui inimesel juba on mõni südame-veresoonkonna haigus diagnoositud, suureneb süvenemise risk soojade ilmade jooksul veelgi.
Ent kuidas siis kuumalainete ajal end ja oma südant kaitsta? Hirvlaan soovitab jälgida, millal ja millises ajavahemikus teatud igapäevased tegevused ette võetakse. «Kui ilmad on kuumad, siis tasub jälgida, et varahommikuti ja hilisõhtuti on õhk jahedam – siis võib tegeleda mõõduka füüsilise tegevusega,» soovitas ta.
Kui aga on kuumalaine, mis tähendab, et lämbe õhk püsib ka varahommikul ja hilisõhtul, tasub treening ja tempokad kiirkõnnid tema hinnangul siiski edasi lükata.
«Päeval võib end jahutada jaheda veega märjaks tehtud rätikutega või mõõduka temperatuuriga konditsioneeriga – viimas puhul tuleb silmas pidada, et end ei tohi jällegi ära külmetada,» toonitas veebiapteeker.
Oluline roll on ka toitumisel. «Soojadel päevadel tasub kindlasti juua piisavalt vedelikku – vesi või mineraalvesi sobivad kõige paremini. Süüa võiks väikeste portsjonite kaupa ja eelistada värsket ja väherasvast toitu, mis ei koormaks seedimist,» ütles Hirvlaan.
Südame tervist toetab veebiapteekri sõnul eelkõige mitmekülgne ja tervislik toit, mõõdukas ja regulaarne treening, stressi maandamine ja soola vähendamine toidus. «Süüa tasub näiteks oliiviõli ja teisi kasulikke rasvhappeid, värvilisi köögi- ja puuvilju, kala, mereande, pähkleid ning seemneid,» tõi ta välja.
Ka apteegist leiab erinevaid toidulisandeid, mis sisaldavaid kasulikke rasvhappeid, vajalikke mineraalaineid ning vitamiine. «Samuti on saadaval südamelihaste tervist toetavat magneesiumi ja kaaliumi kombinatsioonpreparaate, mida leiab nii toidulisandina kui ka käsimüügiravimina,» rääkis ta.
Kui aga südamesse lööb terav valu ehk tekivad stenokardia sümptomid, võib apteekrilt küsida nitroglütseriini kohta, mis on Hirvlaane sõnul nagu südame esmaabi. «Terava valu korral võib võtta ühe 0,5 mg nitroglütseriini tableti, mis asetatakse keele alla või põse ja igeme vahele. Vajadusel võib manustamist korrata 5 minuti pärast,» õpetas ta. Siiski tuleb arsti poole kindlasti pöörduda siis, kui valu püsib pärast kolme tableti võtmist 15 minuti vältel.
«Pärast tableti võtmist tuleb istuda või pikali heita, et vältida võimalikul minestamisel tekkivat traumat. Eelnimetatud ravimite manustamisel on oluline konsulteerida arstiga või apteekriga, sest kõigile ravim ei sobi ja hea on, kui nende manustamise viisi ka meelde tuletatakse,» ütles ta lõpetuseks.
Kuidas südameinfarkti ära tunda ning mida kahtlusel teha?
Südameinfarkti levinuim tunnus on tugev surve või pitsitustunne rinnus, mida on kirjeldatud ka kui ängistust, rõhumistunnet rinnaku taga. Iseloomulik on valu kiirgamine: vasakusse kätte, lõualuusse, kurku, selga või kõhtu. Valu infarkti korral on püsiv, on varasematest kordadest tugevam ning ei leevendu puhkamisel ja. Lisanduda võivad hingamisraskused, õhupuudus, iiveldus, külm higi.
Allikas: Eesti Haigekassa
/nginx/o/2022/07/06/14675766t1hbaab.png)