/nginx/o/2012/02/29/990498t1h4ef2.jpg)
Eelmisel nädalal (20.-26.02.2012) ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pöördunute arv praktiliselt ei muutunud ja arstiabi vajas 3993 inimest, teatab terviseamet.
Hingamisteede viirusnakkustesse haigestumises muutusi pole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 297,8. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus jätkuvalt Harjumaal, Tallinnas, Ida-Virumaal, Narvas, Läänemaal ja Tartumaal. Sel nädalal lisandus nimetatud maakondade hulka ka Järvamaa.
Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal hakkas haigestumus langema.
Haigestumus ei ületa Eesti keskmist, kuid on kasvamas Jõgevamaal ja Saaremaal. Enim haigestuvad kuni 5 aasta vanused lapsed.
Eelmisel nädalal leidis Eestis kinnituse 24 gripiviirust, neist 22 olid A- ja kaks B-gripiviirust.
Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal püsib 30 protsendi juures. Peamiseks haigestumise põhjustajaks on RS-viirus, kuid nädalaga on pea poole võrra kasvanud ka paragripiviiruste osakaal.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust kõrgeks Austrias ja Kreekas, keskmiseks hinnatakse seda Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, Islandil, Itaalias, Iirimaal, Maltal, Luksemburgis, Norras, Prantsusmaal, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias, Soomes ja Ungaris.
Gripiviiruse levikut hinnatakse laialdaseks Belgias, Hispaanias, Itaalias, Norras, Prantsusmaal, Slovakkias ja Ungaris. Ülejäänud riikides on haigestumuse intensiivsus madal.