P, 25.09.2022

Päike ja ravimid

Apotheka
Päike ja ravimid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Shutterstock

Suvel kasutame pea iga võimalust õues päikest nautida. Päikesevannidega tasub aga olla iseäranis ettevaatlik, kui tarvitad ravimeid, sest siis võib päike nahale kergemini liiga teha.

Paljud ravimid suurendavad naha tundlikkust ultraviolettkiirgusele (fotosensitiivsus). Ravimite ja päikese koostoimel tekkinud nahareaktsioon sarnaneb päikesepõletusega – tekkida võivad nahalööve, punetus, sügelus ja villid. Naha päikesetundlikkust ei suurenda ainult paikselt nahale määritavad preparaadid, vaid ka suukaudsed ja süstitavad ravimid.

Naha suurenenud tundlikkus UV-kiirguse suhtes võib avalduda kahe vormina.

1. Fotoallergiline reaktsioon – on harva esinev allergiline reaktsioon, mis võib nahalööbe, punetuse ja sügelusena väljenduda ka alles päevi hiljem pärast päikese käes viibimist. Seda reaktsiooni põhjustavad enamasti nahale määritavad ravimid. Sümptomid võivad avalduda ka nahapinnal, mis pole UV-kiirgusega kokku puutunud.

2. Fototoksiline reaktsioon – on sagedamini esinev reaktsioon, mille korral ravim aktiveerub UV-kiirguse toimel ja hakkab naharakkudele kahjulikku toimet avaldama. Fototoksiline reaktsioon võib tekkida juba mõne minuti või tunni jooksul pärast päikese käes olemist. Sümptomiks on ulatuslik päikesepõletus UV-kiirgusega kokku puutunud nahapinnal (punetus, sügelemine, villid), mis võib kesta pikka aega.

Igal inimesel ei teki ravimitest tingitud nahareaktsiooni UV-kiirgusele. Reaktsioon võib olla ühekordne, kuid võib korduda ka pärast igat päikese käes viibimist. Harva võib fototoksiline reaktsioon tekkida veel pikka aega pärast ravimi tarvitamise lõpetamist.

Päikesetundlikkust suurendavad ravimid võivad süvendada ka juba olemasolevat nahahaigust, sealhulgas ekseemi ja herpest.

Fotosensitiivsust võivad lisaks ravimitele põhjustada ka muud keemilised ühendid (nt eeterlikud õlid, parfüümide ja kosmeetikatoodete komponendid jms) ja kokkupuude mõne taimega (nt aedruut).

Milliste ravimitega tuleb olla ettevaatlik?

Kõik ravimid ei reageeri päikesevalgusele. Kas ravim suurendab nahatundlikkust UV-kiirgusele, on kirjas ravimi infolehel. Ka teada-tuntud käsimüügiprepraadid võivad mõjutada nahatundlikkust, samuti mõned ravimtaimed.

Fotosensitiivsust põhjustavad ravimid

 Südame- ,   vererõhuravimid Amiodaroon, enalapriil, fosiniopriil, ramipriil,   diltiaseem
 Antibakteriaalsed   ravimid Doksütsükliin, tetratsükliin, tsiprofloksatsiin,   norfloksatsiin, ofloksatsiin,   sulfametoksasool,   trimetoprim
 Valu- ja   põletikuvastased   ravimid Ketoprofeen, ibuprofeen, naprokseen,   diklofenak, tselekoksiib
 Allergiaravimid Difenhüdramiin
 Akneravimid Isotretinoiin
 Diureetikumid Hüdroklorotiasiid, furosemiid,   spironolaktoon
 Diabeediravimid Glipisiid
 Antidepressandid Amitriptüliin, nortriptüliin, klomipramiin
 Krambivastased   ravimid Lamotrigiin, karbamasepiin, fenütoiin,   fenobarbitaal
 Ravimtaimed Naistepuna
 Kolesterooliravimid Simvastatiin, pravastatiin, atorvastatiin,   fenofibraat
 Seenevastased ravimid Vorikonasool
 Retinoidid Atsitretiin
 Rahustid Alprasolaam

Östrogeeni sisaldavad ravimid (nt hormonaalsed rasestumisvastased preparaadid, hormoonasendusravi) võivad soodustada pigmendilaikude teket. Samuti võivad pigmendilaikudega hädas olla rasedad ja imetavad emad.

Kuidas end päikese eest kaitsta?

Nahareaktsiooni võib põhjustada ka lühiajaline õuesolek, mitte ainult pikem päevitamine. Seetõttu on valgustundlikkust suurendavaid ravimeid tarvitades oluline oma nahka kaitsta igal ajal.

Otsest päikesekiirgust tasub vältida kella 10–14 vahel. Õue minnes tuleks kanda pikkade varrukatega pluusi ja pikki pükse. Unustada ei tohiks päikeseprille ja laia äärega mütsi või kübarat. Kui see võimalik pole, tuleks kindlasti kasutada laia spektriga päikesekaitsevahendit, mille SPF on vähemalt 15. Pikema päikese käes viibimise ajal on soovitatav kasutada vahendit kaitsefaktoriga 30 ja enam. Päikesekaitse tuleb nahale kanda umbes 30 minutit enne õue minekut ja seda tuleb uuendada iga 2 tunni möödudes ja kindlasti pärast ujumist või intensiivset higistamist. Ravi ajal valgustundlikkust suurendavate ravimitega tuleb vältida ka solaariumi.

Lühiajaliselt tarvitavate ravimite (nt antibiootikumikuur) korral on soovitatav vältida intensiivset päikese käes viibimist ka vähemalt kuni 48 tundi pärast ravikuuri lõppu.

Kuidas ravida nahakahjustusi, kui päike on siiski liiga teinud?

Valgustundlikkuse suurenemisest põhjustatud nahakahjustuste ravi ei erine päikesepõletuse ravist. Sümptomite leevendamiseks sobivad hästi apteegis müügil olevad põletusevastased geelid. Nahka võib jahutada ka jaheda vee ja külma vee kompressidega. Valu korral võib võtta valuvaigistit. Fotoallergilise reaktsiooni korral leevendavad sümptomeid allergiaravimid.

Nahakahjustuse paranemine võib aega võtta nädalaid, vahel isegi kuid. Pärast paranemist võib kahjustunud piirkonnas esineda pigmentatsioon, mis üldjuhul ajaga taandub. Tugevate nahakahjustuste korral tasub nõu pidada arstiga.

Ravimi ja päikese koostoimel tekkinud reaktsioon võib olla üpriski ebameeldiv ja häiriv. Hoolimata sellest ei tohi omapäi lõpetada ravimi tarvitamist. Kindlasti tuleks eelnevalt konsulteerida raviarstiga, kes võimalusel vahetab ravimit või annab nõu, kuidas kõrvaltoimeid ennetada.

Tagasi üles