Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Haigekassa: laste hambad vajavad rohkem tähelepanu

Copy
Igal kolmandal kolmeaastasel lapsel on hammastes augud.
Igal kolmandal kolmeaastasel lapsel on hammastes augud. Foto: Shutterstock

Tervisekassa ja Suukool seisavad hea selle eest, et kõik lapsed jõuaksid õigel ajal hambaarsti juurde ning õpiksid juba varakult hammaste eest korralikult hoolitsema. Laste hammaste praegusest olukorrast ja mitmekülgsest teavitustegevusest koolides ja lasteaedades annavad ülevaate Suukooli koordinaator dr Kati Vald ning tervisekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonna spetsialist Ave Jüriöö.

Eesti laste hammaste tervise olukorra kaardistamiseks on viimase 12 aasta jooksul tehtud kaks uuringut. Viimane neist korraldati tervisekassa tellimusel 2018. aastal.

Uuringust selgus et igal kolmandal kolmeaastasel lapsel olid hammastes augud, pooltel olid algusjärgus kahjustused hambaemailis ja hambaarsti juurde jõudis ainult ligi pool kolmeaastastest. Laste kasvades kasvas kahjuks ka hambaaukudega laste arv: ilmnes, et kuuendaks eluaastaks vajab iga teine laps hambaravi (58% lastel olid hambaaugud). Palju kaariest esineb kõikides Balti riikides.

Suund ravimiselt ennetusele

Ave Jüriöö tõdes, et laste suutervise parandamiseks on vaja muuta Eesti inimeste mõtteviisi ja tervisekäitumist. «Me ei ole harjunud terviseprobleeme ennetama – arsti juurde minnakse alles siis, kui midagi tõsiselt muret teeb! Me ei võta piisavalt vastutust tervise eest. Ei hoia oma tervist, vaid ravime halva tervisekäitumise tagajärgi ehk haiguseid. Nii jõuavad ka lapsed alles siis hambaarstile, kui hammas juba valutab,» tõi ta välja peamised murekohad.

Tervisekassa üks ülesanne on tegeleda rohkem laste hambahaiguste ennetamisega. Suutervisealase teadlikkuse suurendamiseks, ennetustegevuste ja hambaravi kättesaadavuse plaanimiseks analüüsib tervisekassa laste ja noorte hambaraviteenuste kasutamist.

«Selleks võtame välja andmed piirkondliku ja vanusepõhise hambaarsti juures käimise kohta ning lähtuvalt tulemustest suuname teavituse just nendesse piirkondadesse, kus hambaraviteenuseid kasutatakse vähem. Vaatamata ulatuslikule teavitustööle oleme laste hambaravi hõlmatust analüüsides aru saanud, et senine teavitustöö pole olnud piisav. Tõhusamat suutervisealast selgitustööd tuleb teha nii elanike kui ka partnerite seas. Samuti peaksid perearstid ja kooliõed senisest enam lapsi hambaarsti juurde suunama,» ütles Jüriöö.

Tänavu märtsis algaski tervisekassal laste suutervise kampaania, millega soovitakse esmalt püüda lapsevanemaid. On ju lapsevanem see, kes lapsele arsti aja broneerib. «Samuti tahame kõnetada 15−19-aastaseid noori, sest meie statistika põhjal jõuavad just selles vanuses noored kõige harvem hambaarsti juurde, kuigi kuni 19-aastaste hambaravi eest tasub tervisekassa,» kirjeldas Jüriöö. Hambahaiguste ennetamiseks on aga äärmiselt oluline, et lapsed käiksid hambaarsti juures vähemalt kord aastas.

Suukool viib teadmised koolidesse ja lasteaedadesse

Lasteaedades ja koolides teeb tublit teavitustööd Suukool. See on tervisekassa ja Eesti hambaarstide liidu koostööprojekt, mille eesmärk on parandada laste hammaste seisukorda ja suurendada suutervisealast teadlikkust. Projekt seisab hea selle eest, et meie laste hambad oleksid terved ning töötatakse selle nimel, et peale kasvaks põlvkond tervete hammastega lapsi ja noori.

Suukooli kodulehel on välja prinditavad infomaterjalid, mille abil saavad hambatarkusi edasi anda nii õpetajad, lapsevanemad kui ka hambaarstid. Paljudele lastele on juba tuttavaks saanud Suukooli kalendrid, mis hambaarsti juures pärast visiiti pihku pistetakse. Suukooli sotsiaalmeediakanalitest on paljudele kindlasti tuttav Stig Rästa metsikult menukas Suukooli hambapesulaul eesti, vene ja inglise keeles. Seda viisijuppi ümisevad nüüd hambaid harjates nii mudilased kui ka täiskasvanud.

Suukooli hambapesulaulu esmaesitlus Miiamilla muuseumis. Vasakult: Ave Jüriöö tervisekassast, Suukooli maskoti Hambahaldjana esineb Suukooli koordinaator Kati Vald, Suukooli projektijuht Anastassia Kuldmaa.
Suukooli hambapesulaulu esmaesitlus Miiamilla muuseumis. Vasakult: Ave Jüriöö tervisekassast, Suukooli maskoti Hambahaldjana esineb Suukooli koordinaator Kati Vald, Suukooli projektijuht Anastassia Kuldmaa. Foto: Eesti Haigekassa

Alates 2018/2019. õppeaastast tehakse kogu Eestis lasteaedadele suunatud kampaaniat «Suukool võitleb Suukollidega», mille käigus tuletavad õpetajad lastele terve õppeaasta jooksul meelde igapäevase hambapesu tähtsust. Igal aastal võtab kampaaniast osa keskmiselt 10 000 last 500 lasteaiarühmast ehk peaaegu pooled Eesti lasteaiad. Alates 2020/2021. õppeaastast korraldab Suukool lasteaedades igapäevase juhendatud hambapesu katseprojekti. Suukool varustab lasteaiad vajaminevate vahendite ja juhistega ning õpetajad juhendavad iga päev oma rühma laste hammaste pesu.

Seda, et Suukooli tegevus avaldab mõju, on märgatud ka mujal. 2018. aasta selge sõnumi võistlusel märgiti Suukool ära järgmises kategoorias: tarbetekst koos tarbepildiga. 2019. aastal sai Suukool ülemaailmse hambaarstide liidu (FDI) hambahaiguste ennetustegevuse auhinna «Smile Award». Leiti, et «Suukool võitleb Suukollidega» kampaania edendab Eesti laste suutervist, kaasates oma tegevuste abil innovaatiliselt ja võimalikult efektiivselt suure osa ühiskonnast. 2020. aastal sai projekt taas FDI auhinna, seekord ülemaailmse suutervisepäeva tähistamise eest – Suukooli hambapesulaul sai parima hariva tegevuse tiitli.

Esimesed nõuanded võiks anda perearst

Suukooli koordinaator ja hambaarst Kati Vald soovib, et suutervise teemat käsitletaks tervishoiusüsteemis terviklikult, ühtsete ja selgete juhistega. See tähendab, et tulevase lapse suutervise kohta saaks infot juba rasedana kontrollis käies ning nõu ja abi oleks käepärast ka järgnevatel aastatel kuni noore inimese koolilõpetamiseni.

Doktor Valdi hinnangul tuleks nõustamisse aktiivselt kaasata perearst ja -õde ning imiku vanematele on vaja jagada nõustamismaterjali «Sinu lapse hammaste rõõmuks». Nii teab iga lapsevanem, mida ja millal teha ning millele tähelepanu pöörata. «Soovime, et perearst ja -õde viskaks plaanilise läbivaatuse ajal pilgu peale ka lapse hammastele – kui on näha tumedaid laike, siis on vaja suunata abivajajad õigel ajal hambaarsti juurde,» nägi ta juba esmatasandil võimalusi laste hammaste tervise olukorra kiireks parandamiseks. Ka üldiste teavitussõnumite saatmine lapsevanematele aitaks meeles pidada, et ka siis, kui lapse hambad tunduvad olevat korras, tuleb enne kolmandat eluaastat hambaarsti juures ära käia.

Lasteaialapsed on hambatarkustega hästi kursis

Vastas Laanelinnu lasteaia Kukulindude liitrühm.

MIS ON SUUKOOL?

  • «On mingi hambakool, kus õpitakse, kuidas hambaid hoida puhtana.» (7-aastane)
  • «Kuidas hambaid hambaharjaga pesta.» (4-aastane)
  • «See on koht, kus õpetatakse hambatarkusi.» (6-aastane)

MILLISEID HAMBATARKUSI TEAD?

  • «Et peab hoolima hammastest.» (7-aastane)
  • «Et hambaid peab korralikult pesema.» (6-aastane)
  • «Kaks minutit peab pesema.» (6-aastane)
  • «Vahel käid hambaarsti juures, kui hambad on mustad.» (4-aastane)

MIS ON HAMBAPAUS?

  • «Kui pead vahepeal laskma puhata. Muidu on nad väsinud ja ei jaksa töötada.» (6-aastane)
  • «Siis kui sa sööd, siis ei tohi kolm tundi süüa, siis tohib jälle süüa.» (7-aastane)
  • «Ikkagi peaks jätma hammastele pausi. Et muidu juhtubki nagu minu sõbral – hambad lagunevad ära.» (6-aastane)
  • «Minu hoovis sõbral on pruunid hambad. Kogu aeg näksib midagi.» (6-aastane)
Tagasi üles