Kuidas saab tundide viisi istuv autojuht võidelda kolesterooli vastu?

Genka ja Andrus Laul kutsusid Pikema Sõpruse Päeva eeskõnelejatena mehi üles oma tervise eest hoolt kandma. Foto: Kuvatõmmis videost

Üle poole ehk 57 protsenti viimase kolme aasta SYNLABi vereanalüüsidest näitab meestel kolesterooli kõrgenenud taset veres. Kuidas panna mehi rohkem tervise eest hoolt kandma, räägivad SYNLABi laboriarst dr Jüri Laasik ning mitmekümnepealise meeskollektiivi, transpordiettevõtte Alonewolf & Stonewolf tegevjuht Andrus Laul.

Südame-veresoonkonnahaiguste peamisteks riskiteguriteks on normväärtusest väljas kolesteroolitase, kõrgenenud vererõhk, ebatervislik toitumine, vähene liikumine ja diabeet. Haiguste ennetuseks on oluline kolesteroolitaset regulaarselt kontrollida ning neid näitajaid võiks iga mees teada peast nagu oma vanust.

Statistika näitab aga, et kuni 50. eluaastani käivad Eesti mehed oma tervist kontrollimas vähem kui nende naissoost eakaaslased, mistõttu jõutakse arsti juurde sageli juba väljakujunenud krooniliste haiguste või tõsiste terviseriketega.

See on üks põhjus, miks transpordiettevõtte Stonewolf & Alonewolf tegevjuht ja Autoettevõtete liidu juhatuse liige Andrus Laul otsustas saata kogu oma mitmekümnepealise autojuhtide meeskonna Pikema Sõpruse Päeva raames tervisekontrolli.

Tema sõnul toituvad autojuhid valdavalt ebatervislikult, sealhulgas ta ise, külastavad harva arste, on ülekaalulised ja suitsetajad – nagu üks keskmine Eesti mees. Autojuhi töö on Laulu sõnul nagu iga teine, sarnaselt kontoritöötajale istutakse pikalt töötoolil, milleks on autoiste. «Istuva tööga on üleliigsed kilod kerged kogunema, eriti kui ennast piisavalt ei liiguta ja energiat ei kuluta,» lisas ta.

Tööülesandeid täites kipub ka autojuhtidel liikumine ununema või vabandatakse ennast välja hädavaledega, milleks on tavaliselt aja või võimaluste nappus, räägib Laul. Kuid tegelikult piisab juba sellest, kui võtta jalad alla ning teha treening enda keharaskusega.

«Kui töökohustusi täites tekib mõni vaba hetk või puhkeaeg, saab minna jalutama näiteks sadamate või tööstushoonete ümbrusesse,» tähendab Laul. Erinevatel põhjustel võivad tööprotsessid näiteks laadimispunktides venida, aega saab parajaks teha, käies kasvõi mõned 60-meetrised tiirud ümber kaubaauto. See on Laulu arvates hea võimalus sammude kogumiseks ja kiireks pilguheitmiseks auto välisele seisukorrale. Laulu sõnul ei pea tõmbama selga spordidressi ja jooksma nii, et higi voolab, piisab juba mõnest tuhandest sammust, et tunda ennast oma kehas järgneval pikal teekonnal paremini.

Kõrge kolesterool ei anna märku sümptomitega

SYNLABi laboriarst dr Jüri Laasiku sõnul peaksid üle 40-aastased mehed laskma põhjalikuma terviseanalüüsi teha kord aastas. «Vereanalüüsi tulemuste põhjal saab tekkivaid terviseprobleeme juba varakult ennetada,» selgitas laboriarst. Ta lisab, et eriti oluline on kolesterooli taset regulaarselt kontrollida vähemalt kord aastas riskigruppi kuuluvatel, kaasnevate haigustega inimestel. Järjest enam tuvastatakse üle normi näitu Laasiku sõnul ka järjest noorematel inimestel, kes pole osanud seda aimata.

Verest mõõdetakse kolme erinevat kolesterooli. Üldkolesterooli kõrval on veel väga olulised LDL- ehk «halva» kolesterooli ja HDL- ehk «hea» kolesterooli tase. LDL-kolesterooli kõrge kontsentratsioon veres põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi ning suurendab südame- ja veresoonkonna haiguste riski.

Kõrge LDL-kolesterooli tase ei anna endast märku sümptomitega. Sekkumata ja märkamata võib see põhjustada tüsistusena müokardiinfarkti või ajuinsulti. 

Oluline tervisenäitaja, mida regulaarselt jälgida, on arsti sõnul ka veresuhkur. See aitab samuti õigeaegselt tuvastada diabeedi- ja südame-veresoonkonna haiguste riski. «Noorte meeste kiituseks peab ütlema, et normist kõrgemat veresuhkru taset kohtab suhteliselt harva. Kas selle põhjuseks on vähene magusatarbimine või hästi toimiv süsivesikute ainevahetus, mine võta kinni,» märgib dr Laasik.

Aneemia põhjuseks on naistel peamiselt raua puudus, kuid meeste puhul jaotub see viimase aja statistika alusel pigem raua- ja B12-vitamiini puuduse vahel võrdselt.

Põhjamaa kliimas tasub dr Laasiku sõnul silm peal hoida ka D-vitamiini näitajal, mis on tänu teaduse arengule ja uutele uuringutele saanud olulisemaks kui ainult luude ja hammaste hoidja.

Regulaarsed vereanalüüsid annavad ülevaate nii toitumise kui ka liikumise kohta ning vajadusel saab arst soovitada elustiilimuutusi, millega näitajaid parandada ja haiguseid ennetada.

Parem tervis tähendab suuremat töötahet

Kui mõni transpordiettevõtte töötaja on terviserikke tõttu rivist väljas, lööb see Laulu sõnul terve logistilise tsükli paigast. «Tervema tervisega kolleegidel on üldjuhul parem nii tuju, töötahe kui ka vastupidavus, mis kõik on pika töösuhte eelduseks,» seletab Laul. Ta sõnul peaks iga tööandja tundma töötajate tervise pärast muret.

Kuna ka töökoha valikul on järjest olulisem tööandja usaldusväärsus, mis tagab südamerahu nii töötajale kui ka tema perele, on oluline, et paigas oleks nii töö- kui ka puhkeaeg, riigile oleks makstud maksud, et töötaja saaks vajadusel arstiabi ning töötingimused poleks tervist kahjustavad, tõdeb Laul.

Laul nendib, et kedagi ei saa sundida tervislikumat eluviisi viljelema, küll aga võib panna teadlikkus tervisenäitajatest valikuid ja käitumist analüüsima, vajadusel ka muutma.