Haigekassa maksis 2008. aastal täiendavat ravimihüvitist 1936 isikule summas 7,6
miljonit krooni, keskmine hüvitatav summa inimese kohta on arvestuslikult 3925
krooni.
Haigekassa maksis 2008. aastal täiendavat ravimihüvitist 1936 isikule summas 7,6
miljonit krooni, keskmine hüvitatav summa inimese kohta on arvestuslikult 3925
krooni.
Jaanuaris maksis haigekassa 1439 inimesele täiendavat ravimihüvitist kogusummas 2 481 401 krooni, nimetatud summast maksti 2 433 854 krooni välja 2008. aasta eest, 43 773 krooni 2007. aasta eest ning 3774 krooni 2006. aasta eest, vahendas haigekassa pressiesindaja.
2008. aasta täiendavalt ravimite eest hüvitatav summa on 17 protsenti suurem kui aastaks planeeritud. Põhjuseks on suure tõenäosusega nii alates 1. jaanuarist 2009 rakendatud ravimite 9-protsendiline käibemaks, mille tagajärjel ostsid paljud inimesed ravimid 2008. aastal juba ette ära, kui ka üldine ravimikasutuse suurenemine.
2008. aastal suurenes hüvitise saajate arv, samuti keskmine väljamakstud hüvitise suurus.
Täiendav ravimihüvitis on rahaline hüvitis, mida haigekassa maksab juhul, kui inimene on ostnud soodusravimeid 6000 - 20 000 krooni eest aastas. Hüvitist ei saa taotleda käsimüügi- ja soodustust mitteomavate retseptiravimite ostmise puhul.
Maksimaalne täiendav ravimihüvitis ühele inimesele võib ulatuda 9500 kroonini aastas. Haigekassa maksab hüvitist välja neli korda aastas: jaanuaris (eelmise
kalendriaasta eest), aprillis, juulis ja oktoobris.
Täiendav ravimihüvitis aitab kompenseerida ravimitele tehtavaid kulutusi eelkõige
neil ravikindlustatutel, kelle raviskeemides on kallid ravimid; kes põevad kroonilisi haigusi ja peavad seetõttu manustama ravimeid pika aja vältel või kes peavad kasutama mitmeid erinevaid ravimeid kombinatsioonis.