Kuidas hooldada suvel haavu ja millist kohtlemist vajavad kärnad?

Sügava marrastuse puhastamiseks koduses haavahoolduses võib kasutada vesinikülihapendit, et efektiivselt väljutada haava sattunud tolm, liiv ja kivikesed. Foto: Shutterstock

Suvisel ajal juhtub kergemaid vigastusi rohkem. Soe temperatuur omakorda suurendab põletiku ohtu ning just seepärast peaks suvel haavadel rohkem silma peal hoidma. Apteeker jagab haavahoolduse nõuandeid ning annab soovitusi, missugused vahendid võiks kodus olemas olla ja kuidas armide teket ära hoida.

Benu Saku tervisekeskuse farmatseudi Ketter Rossi sõnul võiksid suvel nii kodus kui kui ka autos kaasas olla kõige lihtsamad abivahendid kiireks haavahoolduseks. «Alati võiks käepärast olla vahendid, millega haav kohe puhastada ning suurema haava puhul ka katta, kuni vajaliku abi saamiseni. Antiseptik, erineva suurusega plaastrid, mõni rull sidet ning rullteip, millega saab panna sideme kinni ja vajadusel sõrme või varba fikseerida,» loetles Ross esmaseid vahendeid.

Koduste esmaabivahendite hulgas võiks tema sõnul lisaks tavalistele plaastritele varuks olla villi- ja põletusplaaster, marlilapid haavade puhastamiseks ning haavageel. «Haavageel soodustab paranemist, kuna aitab hoida optimaalselt niiskustaset ja moodustab haavale kaitsekihi bakterite eest,» iseloomustas Ross.

Iga haava esmaabi algab puhastamisest

Apteeker rõhutas, et haavahooldus algab puhastamisest. «Väiksemate haavade, näiteks marrastuste puhul tuleks haava antiseptikuga puhastada ja seejärel vajadusel plaastriga katta. Torkehaava puhul tuleb samuti haav kohe puhastada ning sügavamat haava ka arstile näidata,» selgitas Ross.

Apteeker rõhutas, et sügavate ja pikkade haavade puhul on haava õmblemiseks kindlasti vaja arsti poole pöörduda. Lisaks peaks arst üle vaatama roostes eseme, näiteks mõne vana naela jalga astumisel tekkinud haava,» toonitas Ross.

Arsti poole tuleks pöörduda:

• kui haavast jookseb verd ja verejooksu ei õnnestu peatada;
• kui haav on lühike, aga sügav;
• kui haav on üle 3 sentimeetri pikk;
• kui haav on liikuva koha peal;
• kui haav on väga saastunud, ärge püüdke seda ise puhastada, vaid katke puhta salvrätiga, siduge ja pöörduge kiiresti arsti poole.

Putukate hammustuse kratsimisest tekkinud väikesed haavad on apteekri sõnul samuti hea antiseptikuga ära puhastada. Sügelemise vastu ja kratsimise ennetamiseks soovitab ta kasutada spetsiaalsed kreeme või geele, mis sügelustunnet leevendavad.

Põletushaavade puhul on apteekri sõnul praegusel ajal esmaseks ravivõtteks üksainus soovitus – hoida põletatud kohta jooksva külma vee all. Lisaks julgustab Ross apteekritelt nõu küsima, kuidas haavu ja arme ravida ning milliseid tooteid nii kergemate kui raskesti paranevate ja krooniliste haavade korral kasutada.

Hooldamata haavas tekib põletik ning see paraneb kaua

Kui haav jääb hooldamata, tekib sinna bakterite ja mustuse tõttu suure tõenäosusega paistetus ja põletik. «Suvistel haavadel võiks kindlasti rohkem silma peal hoida, kuna kuumus võib haavad kiiremini põletikuliseks muuta ning ka paranemise aeg on pikem.»

Kooriku kratsimise asemel niisuta seda kreemiga

Apteeker rõhutab, et pärast hoolikat puhastamist ei tohi haavale tekkinud koorikut kratsida, sest muidu pääsevad mustus ja bakterid uuesti haava sisse. Kooriku kratsimise asemel võiks sellele määrida niisutavat kreemi, et kärna veidike pehmendada.

Armikreemi kasuta siis, kui haav on täielikult kinni kasvanud

Apteeker rõhutab, et armikreemid pakuvad küll efektiivset lahendust armide tekke ärahoidmiseks, kuid selleks tuleb neid kasutada õigel ajal. «Armi ennetamiseks tuleks ära oodata, kuni haav on täielikult kinni kasvanud – koorik maha tulnud ja on näha heledat roosat nahka. Alles siis saab hakata armikreemi kasutama. Armikreem hakkab kohe nahka niisutama, muudab selle elastsemaks, et ei tekiks armkudet ning ei jääks armi,» selgitas Ross. Ta lisas, et kreemi tuleks kasutada vähemalt kaks korda päevas ning seni, kuni armi on veel näha.