Kas haav peab puhastades kipitama?

Vigastuste puhul tuleks esmalt haava puhastada Foto: Shutterstock

Suvi on aeg, mil reisitakse ja puhatakse nii Eestis kui ka välismaal. Aktiivse puhkusega käib kaasas ka haavade sagedasem teke. Igasugune õnnetuse või vigastuse tagajärjel tekkinud katkine nahapind on haav, mille puhtana hoidmine on oluline, et vältida põletiku teket. Kuidas haavu korrektselt puhastada, nõustab Südameapteegi proviisor Katrin Jeeger.

Inimorganismi jaoks on haava kinnikasvamine ja paranemine loomulik reaktsioon, kuid põletiku korral toimub see protsess tavapärasest oluliselt aeglasemalt ja ka armi tekke risk on suurem. Seetõttu on oluline, et kõik tekkinud vigastused saaksid puhastatud – siis saab keha keskenduda haava paranemisele.

Haava puhastamist tasub alustada suurema mustuse maha pesemisest. Oluline on haava sattunud muld või muud võõrkehad hoolikalt välja loputada. Selle jaoks sobib leige puhta kraanivee, füsioloogilise lahuse või vesinikperoksiidiga haava loputamine. Viimane võib olla abiks ka väiksemate verejooksude sulgemisel. Seejärel on lihtsam hinnata haava olukorda ja valida edasine ravi.

Kipitus ei näita tõhusust

Esmase puhastamise järel tuleb valida sobilik desinfitseeriv vahend. Olemas on nii desinfitseerivad pihustid kui ka haavasalvid. Suhteliselt puhta haava korral piisab pihustatavatest lahustitest. Soovitan valida mittekipitavate variantide seast. Arvatakse, et kipitus näitab tugevamat toimet ja valu käibki asjaga kaasa. Siiski mida rohkem uusi teadmisi ja avastusi paremate ravivahendite loomiseks toimub, seda rohkem käivad käsikäes tugev toime ja ohutus patsiendile.

Vigastusteta terve naha puhastamiseks mõeldud pihustid ei ole mõeldud limaskestade ega lahtiste haavade puhastamiseks. Valu, mis tekib neid kasutades, on märk mittesobilikkusest. Selliseid tooteid kasutades on oht traumeerida juba kahjustatud kudesid veel rohkem.

Punetav, kuumav või turses haav vajab täiendavat hoolitsust antiseptikumi sisaldavate toodetega. Selleks on mitu varianti: haavageel või -salv (prontosan, PVP-joodi salv, hõbeda sisaldusega tooted), desinfitseeriva lahusega mähise tegemine (prontosan), hõbedaga plaastrid. Loomulikult ei ole vaja kasutada kõiki neid variante korraga. Haavahoolduses tasub silmas pidada ka omavahel mittesobivate toodete kasutamise reegleid. Näiteks samal ajal ei tohiks kasutada vesinikperoksiidi, joodi, hõbedat ja kaaliumpermanganaati sisaldavaid tooteid, sest võivad toimuda ebasoovitavad keemilised reaktsioonid.

Desinfitseerivate vahendite vanemad esindajad on üpris reaktiivsed keemilised ühendid, mille kasutamisvajadus tasapisi väheneb, kuna olemas on ohutumad ja efektiivsemad toimeained. Värvivate toodete kasutamist võiks võimalusel vältida, kuna see muudab haava seisundi hindamise keeruliseks. Lisaks tasub võimalusel vältida haavade puhastamiseks erinevate tinktuuride kasutamist, sest seal on peamine toimeaine alkohol etanool. Tinktuurid ehk alkoholtõmmised on sarnaselt viinale küll haava puhastajad, aga lisaks tekkivale valule ja ärritusele aeglustub paranemisprotsess.

Hoia haav puhas

Kuna õnnetus ei hüüa tulles, siis paraku pole alati käepärast võtta desinfitseerivat vahendit. Sellisel juhul sobib igasugune puhas vesi, mis aitab suurema mustuse haavast välja loputada. Juhul kui käepärast on ainult teadmata kvaliteediga seisev vesi või magus jook, siis parem on oodata ja mitte hakata haava puhastama. Tundes, et «puhastama» hakates on suurem risk hoopis luua hea elukeskkond bakteritele, tasub oodata, kuni on võimalik kasutada sobilikke puhastusvahendeid. Erakorralises olukorras, kus muid vahendeid pole käepärast, võib appi võtta ka puhta kange alkoholi ja tinktuurid, mis aitavad haava sattunud baktereid tappa.

Haava puhtuses veendumise järel on viimane tegu selle puhtana hoidmiseks sideme või plaastriga katmine. Väikeste kriimustuste ja mitteveritseva haava peal võib kasutada ka haavaliimi. Tasub panustada haava niiske keskkonna hoidmisesse haavageeli panemisega plaastri alla – see aitab kiirendada haava paranemist ja vähendada armi tekke riski. Lisaks loovad plaaster ja side füüsilise barjääri, et uus mustus ei satuks haava. Tervishoiutöötajaga peab konsulteerima juhul, kui haav on sügav, punetav, kuumav või mädane.