L, 3.12.2022

Arst annab nõu, mida teha päikesepõletuse korral

PM Tervis
Arst annab nõu, mida teha päikesepõletuse korral
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Päikesekaitsekreemi kasutamine.
Päikesekaitsekreemi kasutamine. Foto: Shutterstock

Juulikuine vihmaperiood on möödas ja ees seisavad taas päikselised ilmad. Soov võtta suvel päikesest viimast on kõigil, kuid tee seda turvaliselt. Nõuandeid, mida sa ehk veel ei teadnud, jagab Ida-Tallinna keskhaigla nahahaiguste arst dr Elena Aben.

Paljudele on tuttav tunne, kui päikesepõletuse korral nahk punetab, tekib turse ja valu. Villide lisandumisel on tegemist juba teise astme põletusega. Mõlemal juhul tuleks nahka jahutada ja kasutada kõrge veesisaldusega niisutavat kreemi või geeli. «Kuna põletikus nahk, eriti kui põletus haarab suurt osa kehapinnast, võib põhjustada vedelikukadu, tuleks tarbida palju vett. Kui villid haaravad üle 10 protsendi kehapinnast või lisandub palavik või peavalu, tuleks otsida arstiabi,» rääkis Aben.

Olenevalt juhtumist võib kindlustus hüvitada päikesepistest tingitud haiglasse sattumise, seda nii koduriigis kui ka välismaal. «Päikesepiste võib teatud juhtudel osutuda paraku väga raskeks, mistõttu võib välismaal viibides vaja minna haiglaravi – siinkohal tasub silmas pidada, et ravikulud on välisriikides väga erinevad,» sõnas Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajev. 

Kordamine on tarkuse ema

Päikesekaitsekreemi kasutamisel tuleb pidada meeles, et kõik avatud kehaosad vajavad kaitset UV-kiirguse eest, sealhulgas kõrvalestad, kael, huuled ja kiilaspäisuse korral ka pealagi. «Täiskasvanud inimese keha katmiseks kulub 3–4 spl päikesekaitsekreemi, mis tuleb kanda nahale 15–20 minutit enne väljaminekut. Kasutades kreemi ebapiisavas koguses või valel ajal, väheneb suurel määral selle kaitse. Kuigi kaitse kestab 2–3 tundi, tuleb peale higistamist või suplemist kreemitamist korrata,» tuletab nahahaiguste arst meelde.

Dermatoloogid ei soovita kasutada väga madala SPFiga kreeme, sest uuringud näitavad, et suurem osa inimestest kasutab päikesekaitsekreemi ettenähtust vähem ja harvem – sellest tulenevalt võib alla SPF 30 pakutav kaitse olla ebapiisav. Kuiva naha korral ja näole soovitab Aben kasutada laia toimespektriga päikesekaitsekreemi. Karvadega kaetud piirkondadele sobib paremini päikesekaitsegeel või pihusti, huultele päikesekaitsepulk või huulepalsam. Lapsed ja tundliku nahaga täiskasvanud võiksid eelistada mineraalse filtriga päikesekaitset, mis sisaldab titaandioksiidi või tsinkoksiidi ning mis jätab pealekandmisel nahale valge kihi.

Peamised vead, mida inimesed tegema kipuvad

Ekslikult arvatakse, et pilvise ilmaga päikesekaitsekreemi kasutama ei pea ja et kõrge päikesekaitsefaktoriga kreemi kasutades päevitust ei teki. «Päevitus tekib igal juhul, sest sajaprotsendise kaitsega päikesekaitsekreemi ei ole olemas. Kuid päikesekaitsekreemi korrektselt kasutades õnnestub vältida päikesepõletust, vähendada suurel määral naha fotovananemist ja nahavähi riski,» rääkis Aben.

Nahahaiguste arsti sõnul ei arvestata tihtipeale päikesekiirguse intensiivsust, mis on kõige kõrgem kella 10–14. «Igal ajal, kui teie vari on teist lühem, tuleks päikese käes viibimisest hoiduda. Parim kaitse liigse UV-kiirguse eest on riided, peakate ja UV-filtriga päikeseprillid. Katmata kehaosadel tuleks kasutada päikesekaitsekreemi –kaitset vajab igaüks, sõltumata vanusest, soost ja nahatüübist.»

Meeles tasub pidada, et sarnaselt toiduainetega on ka kehahooldustoodetel säilivusajad, mille möödumisel toode ei pruugi enam nii efektiivne olla. «Päikesekaitsekreemi tuleks kasutada avatud kehaosadele iga päev, mitte ainult suvel. Korrektse kasutamise korral saab toode kindlasti otsa juba mõne kuuga. Päikesekaitsekreemi säilivusaeg on tavaliselt markeeritud tootele ja kehtivusaja ületanud toodet kasutada ei tohi. Tavapäraselt on säilivusaeg kuni kolm aastat –värvuse, lõhna ja konsistentsi muutused võivad viidata kreemi kasutuskõlbmatusele, eriti kui kreemi on säilitatud ebasobivates tingimustes, näiteks temperatuuril üle 25 kraadi.»

Märksõnad
Tagasi üles