Teadlased tuvastasid uued ahvirõugete sümptomid

Ahvirõuged on hakanud laiemalt levima ka Euroopas. Foto: Shutterstock

Rahvusvahelises uuringus tuvastati ahvirõugete infektsiooni uued kliinilised sümptomid, mis aitavad diagnoosida ja seeläbi aeglustada nakkuse levikut.

Uuring viidi läbi 16 riigi koostööna ja selles analüüsiti seni suurimat haigusjuhtumite kogumit ehk 528 kinnitatud nakkusjuhtumit, millest on teada antud ajavahemikus 27. aprill kuni 24. juuni 2022. Ülevaade ilmus mainekas teadusajakirjas New England Journal of Medicine.

Viiruse praegune levik mõjutab ebaproportsionaalselt palju geisid ja biseksuaalseid mehi, 98 protsenti nakatunutest kuulub sellesse rühma. Kuigi enamikul juhtudel on seksuaalne lähedus kõige tõenäolisem ahvirõugete edasikandumise viis, rõhutavad teadlased, et viirus võib levida igasuguse lähedase füüsilise kontakti kaudu suurte hingamisteede piiskade ning potentsiaalselt riiete ja muude pindade kaudu.

Vaktsiinidest ja ravimitest puudus

Ahvirõugete vaktsiinidest ja ravimeetoditest on ülemaailmne puudus. Riskirühmale suunatud rahvatervise sekkumised võivad aidata viiruse levikut tuvastada ja aeglustada. Haiguse äratundmine, kontaktide otsimine ja isulatsioonisoovitus on rahvatervise hoidmisel põhikomponendid.

Paljudel uuringus läbi vaadatud nakatunud isikutel esinesid sümptomid, mida ahvirõugete praeguse meditsiinilise määratluse kohaselt ei ole arvestatud. Nende sümptomite hulka kuuluvad üksikud suguelundite kahjustused ja haavandid suus või pärakul.

Kliinilised sümptomid on sarnased sugulisel teel levivate infektsioonide sümptomitega ja võivad kergesti tuua valediagnoosi.

Mõned inimesed on pärakul ja suus esinevate sümptomite tõttu sattunud lõpuks haiglasse valu ja neelamisraskuste leevendamiseks. Seetõttu on oluline, et neid uusi kliinilisi sümptomeid tunnustataks ja tervishoiutöötajaid koolitatakse, kuidas haigust tuvastada ja ohjata, rõhutatakse uuringus – valediagnoosimine võib aeglustada avastamist ja seega takistada viiruse leviku ohjeldamist.

Uuringus rõhutatakse vajadust põhjalikumaks uurimiseks, kui riskirühmadesse kuuluvatel inimestel esinevad traditsioonilised suguhaiguste sümptomid.

Viirust leidub ka spermaproovides

Chloe Orkin, Londoni Queen Mary ülikooli HIV-meditsiini professor ja koostööprojekti SHARE direktor, ütles Medical Xpressis: «Viirused ei tunne piire ja ahvirõugete nakatumist on nüüdseks kirjeldatud 70 riigis ja enam kui 13 000 inimesel. See tõeliselt globaalne haigusjuhtude kogum on võimaldanud 16 riigi arstidel jagada oma laialdast kliinilist kogemust ja palju kliinilisi fotosid, et aidata teisi arste kohtades, kus on vähem haigusjuhte. Oleme näidanud, et praeguseid rahvusvahelisi haigusjuhtude määratlusi tuleb laiendada, et lisada sümptomid, mida need praegu ei hõlma, näiteks haavandid suus, päraku limaskestal ja üksikud haavandid. Need konkreetsed sümptomid võivad olla rasked ja on viinud haiglaravini, mistõttu on oluline panna diagnoos. Haigusjuhu definitsiooni laiendamine aitab arstidel nakkust kergemini ära tunda.

Võttes arvesse ülemaailmseid piiranguid vaktsiinide ja viirusevastaste ravimite tarnimisel selle krooniliselt alarahastatud ja tähelepanuta jäetud troopilise infektsiooni vastu, on ennetamine endiselt peamine vahend inimese ahvirõugete nakkuse ülemaailmse leviku piiramisel.»

«Oluline on rõhutada, et ahvirõuged ei ole sugulisel teel leviv nakkus selle traditsioonilises tähenduses. Selle võib saada mis tahes lähedase füüsilise kontakti kaudu. Meie töö näitab siiski, et enamik ülekandeid on seni olnud seotud seksuaalse aktiivsusega – peamiselt, kuid mitte ainult, meestega seksivate meeste seas. See uuring suurendab meie arusaama leviku viisidest ja rühmadest, kus see levib, mis aitab kiiresti tuvastada uusi juhtumeid ja võimaldab meil pakkuda ennetusstrateegiaid, näiteks vaktsiine, suurema riskiga inimestele,» lisas dr John Thornhill, Queen Mary ülikooli seksuaaltervise ja HIV-i konsultant ning vanemlektor.

«Tuvastasime ahvirõugeid põdevatel inimestel uusi kliinilisi ilminguid. Kuigi ootasime erinevaid nahaprobleeme ja lööbeid, avastasime, et ühel inimesel kümnest oli üks nahakahjustus suguelundite piirkonnas ning 15 protsendil rektaalne valu. Need erinevad haiguse ilmingud näitavad, et ahvirõugete infektsioonid võivad jääda märkamata või neid võib kergesti segi ajada tavaliste sugulisel teel levivate infektsioonidega, nagu süüfilis või herpes. Seetõttu soovitame praeguseid haigusjuhtude määratlusi laiendada,» nentis Thornhill.

«Oleme leidnud ahvirõugete viirust ka suures osas haigete spermaproovidest. See võib aga olla juhuslik, kuna me ei tea, kas see on seksuaalse leviku hõlbustamiseks piisavalt kõrge tase. Selle paremaks mõistmiseks on vaja rohkem uurida.»