/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/06/30/14662301t1h3fbc.jpg)
Maailma terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas laupäeval rahvusvahelise ahvirõugete puhangu ülemaailmseks hädaolukorraks – otsus rõhutab muret kiiresti leviva nakkushaiguse pärast, kirjutab Washington Post.
WHO kuulutas ahvirõugete puhangu ülemaailmseks hädaolukorraks
Otsus nimetada haiguspuhang rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorraks, on kõrgeim hoiatusaste, mida WHO võib välja anda. See toob eeldatavasti kaasa haiguspuhangu pidurdamise tarvis lisarahastamise ja sunnib valitsusi tegutsema.
75 riigis on teatatud enam kui 16 500 ahvirõugete juhtumist.
«Olen otsustanud, et ülemaailmne ahvirõugete puhang kujutab endast rahvusvahelise ulatusega rahvatervise hädaolukorda,» ütles WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus.
Tedros märkis, et küsimust neljapäeval arutama kogunenud kriisikomitee ei jõudnud üksmeeleni, mistõttu jäi tema otsustada, kas kas häirekella lüüa. «WHO hinnangul on ahvirõugete oht mõõdukas kõigis maailma piirkondades peale Euroopas, kus hindame riski kõrgeks,» lisas ta.
Ahvirõugetesse on maailmas nakatunud üle 15 800 inimese 72 riigis, näitavad USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse (CDC) andmed 20. juuli seisuga. Nakatumine on alates mai algusest hoogustunud väljaspool Lääne- ja Kesk-Aafrikat, kus haigus tavaliselt levib.
WHO kriisikomitee arutas rahvusvahelise ulatusega rahvatervisealase hädaolukorra (PHEIC) kehtestamist ka 23. juunil, kuid toona otsustati, et puhang ei ole selle lävendini veel jõudnud. Kuna haiguspuhang ei näidanud raugemise märke, vaid üha hullenes, korraldati neljapäeval uus kohtumine.
USA tervishoiuekspert andis reedel sünge hoiatuse ja kutsus WHO-d viivitamata hädaolukorda kuulutama.
«Alates viimasest ahvirõugete kriisikomitee kohtumisest vaid mõned nädalad tagasi, oleme näinud juhtumite eksponentsiaalset kasvu. On paratamatu, et juhtumite arv tulevatel nädalatel ja kuudel tohutult kasvab. Seetõttu peab Tedros lööma üleilmset häirekella,» ütles WHO riikliku ja rahvusvahelise tervishoiuõiguse koostöökeskuse direktor Lawrence Gostin. «Suutmatusel tegutseda oleks rängad tagajärjed inimeste tervisele üle maailma,»lisas ta.
Üheksakümne viiel protsendil juhtudest on haigus levinud seksuaalvahekorra käigus, selgus teadusajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud seni suurimast uuringust, kus vaadati 528 inimest 16 riigist.
Nakatunutest 98 protsenti olid geid või biseksuaalsed mehed ning umbes kolmandik olid käinud eelneva kuu jooksul seksipidudel.
«See nakkusmuster kujutab endast nii võimalust võtta suunatud rahvatervisemeetmeid kui ohtu, kuna osa riikides on antud kogukonnad silmitsi eluohtlikku diskrimineerimisega,» märkis Tedros ja nentis, et häbimärgistamine võib haiguspuhangu ohjeldamist raskendada.
Rõugeid meenutav, kuid neist vähem ohtlik viirushaigus avastati inimestel esmalt 1970. aastal. Esimeste sümptomide seas on palavik ning pea-, lihas- ja seljavalu, misjärel tekib näole, kätele ja jalgadele lööve.
Euroopa Ravimiamet (EMA) soovitas reedel kiita heaks rõugevaktsiini Imvanex kasutamine ahvirõugete vastu. Imvanex, mille töötas välja Taani firma Bavarian Noric, sai 2013. aastal Euroopa Liidus heakskiidu kasutamiseks rõugete vastu. Seda peeti võimalikuks vaktsiiniks ahvirõugete vastu seoses ahvirõugete viiruse ja rõugete viiruse sarnasusega.