Millised on levinumad suvised tervisemured ja kuhu nende lahendamiseks pöörduda?

Suveajal vaevavad inimesi mitmed allergiad. Foto: Shutterstock

Suur suvi ja puhkuste aeg tähendab, et rohkem aega veedetakse õues, reisil, looduses või lihtsalt kodust kaugemal. Millised tervisemured sel ajal kimbutada võivad ja kuhu oleks kõige õigem pöörduda?

Qvalitase üldarsti dr Siivi Nella Liikase kogemusel pöörduvad praegu arsti konsultatsioonile nii täiskasvanud kui lapsed peamiselt allergiliste sümptomite, köha-nohu, löövete, päikesepõletuste ja putukahammustuste tõttu. 

«Allergilisi sümptomeid esineb kuni 30 protsendil nii lastest kui ka täiskasvanutest ja suvekuudel on need üks levinum põhjus arsti konsultatsioonile pöördumiseks,» tõdeb dr Liikane. Ta lisab, et kõige sagedamini on kaebuseks vesine nohu, ninakinnisus, nina ja silmade sügelus, silmade punetus, pisaravool ja aevastamine.

Kuna käiakse rohkem looduses, tuleb ette puugihammustusi ning arsti poole pöördutakse ka puukborrelioosi kahtlusega. Hooajast hoolimata on kaebusteks ka köha-nohu ja palavik. Dr Liikase sõnul on tänavu koos koroonaviirustega varasemast rohkem liikvel ka paragripi-, rino- ja RS-viiruseid, mis pole suve tulekuga väga oluliselt taandunud.

Qvalitase üldarst dr Siivi Nella Liikane. Foto: Qvalitas

Igapäevatöös nõustab dr Liikane patsiente peamiselt kaugvastuvõttudena Qvalitase Digikliiniku kaudu. «Digikliiniku kaugvastuvõtule pöördutakse veel silmapõletike, põiepõletike, seljavalude, kõhu probleemide ja vaimse tervise murede korral,» selgitab dr Liikane.

Seksuaaltervise teemad ja küsimused suguhaiguste kohta on sellised, mida mõnikord on arsti sõnul lihtsam arutada kaugvastuvõtul, mitte kabinetis. Mida teha olukorras, kui hormonaalse rasestumisvastase pilli võtmine on ununenud või millal oleks vajalik võtta SOS-pilli? Lisaks on Digikliinikus võimalik pikendada rasestumisvastaste vahendite retsepte. Dr Liikane paneb südamele, et kuna suguhaigused kulgevad enamasti ilma sümptomiteta, tasub konsultatsioonile pöörduda väiksemagi kahtluse korral ja testimisele minna alati pärast kaitsmata suguühet juhupartneriga.

«Sagedasemad uuringud, millele patsiente saadame, on klamüüdia-, gonorröa- ja HIV-test. Laboratoorselt kinnitatud suguhaiguste puhul saab ravi alustada juba kaugvastuvõtul,» selgitab dr Liikane.

Suvel tuleb ette sedagi, et päev enne välisreisile minekut meenub, et unustati arstilt paluda vajalikku retseptipikendust. Juhtub ka, et jäädakse vahetult enne reisi algust haigeks ning murtakse pead, kuidas perearstiga võimalikult kiiresti ühendust võtta, et saada reisikindlustuse jaoks haigestumise tõendit.

Kuhu murega pöörduda?

Üldjuhul on kõige mõistlikum pöörduda esimesena oma perearsti või -õe poole. Aga mis siis, kui perearst või -õde puhkab, tema asendajal on kiire või pole muul põhjusel võimalik perearstikeskusega ühendust saada? Kui tegu pole traumaga või äkki tekkinud ägeda haigusega, siis ei soovita arst erakorralise meditsiini osakonda pöörduda. «Sellisel juhul on mitmeid erinevaid valikuid. Esiteks saab nõu küsida perearsti nõuandeliinilt 1220,» soovitab arst, kuid lisab, et kõneliini miinuseks on see, et kahjuks pole võimalik arstile muret tegevat probleemi alati näidata (näiteks nahalöövet).

Leidub ka platvorme, mille kaudu on võimalik valitud tervishoiuasutustes töötavate arstide juurde broneerida tasulise videokonsultatsiooni aega. 

Kaugvastuvõtud saavad hoogu eelkõige sügise tulekul, mil algavad uued viiruslained. 2020. aasta esimese koroonalaine ajal tehti Tervisekassa andmeil Eestis kokku ligi 280 000 kaugvastuvõttu – sinna alla on loetud nii telefonikõned, e-kirjad patsientidega kui ka videokõned ja digivestlused. Patsientidega digikanalite kaudu konsulteerimine on kasvav trend ning Tervisekassagi on võtnud eesmärgiks motiveerida arste rohkem videokonsultatsioone pakkuma. Nii saab hoida kokku nii patsiendi kui ka arsti aega ning saada tervisenõu hoolimata asukohast või tavapärasest erinevatel kellaaegadel.