/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2022/07/26/14719595t1h9795.jpg)
Listerioos on bakteri Listeria monocytogenes põhjustatud nakkushaigus, mis avaldub palaviku, meningiidi ehk ajukelmepõletiku või seedetrakti häiretena, vahendab terviseamet.
Kuidas tunda ära listerioosi?
Peiteperiood kestab kolm kuni 70 päeva, keskmiselt kolm nädalat. Haigus esineb erinevate kliiniliste vormidena.
Täiskasvanute listerioos väljendub tavaliselt meningiidina, mille korral palaviku tõustes algab visa ning süvenev peavalu, kaasub iiveldus ja oksendamine. Koos sellega ilmneb silmade valguspelgus ehk fotofoobia. Tekib kuklalihaste kangestus ning teadvus võib häguneda.
Vastsündinute listerioos esineb kahes vormis – varajases või hilises. Varajase listerioosi puhul toimub nakatumine platsenta kaudu emalt. Sünnitus on sageli enneaegne ja lapsel on juba sündides sepsise tunnused. Hilise listerioosi puhul nakatub laps kas sünnitusteid läbides või haiglas. Lapsel ilmnevad sümptomid 3–5 päeva pärast sünnitust ja haigus kulgeb sageli meningoentsefaliidina. Haiguse algul võivad esineda järgmised vaevused: palavik lokaalsete sümptomiteta, kesknärvisüsteemi kahjustused ja/või gastroenteriidi nähud.
Rasedusaegne listerioos võib esineda väheste gripi- või kõhulahtisuse vaevustega või raske sepsisena, mis võib põhjustada abordi või enneaegse sünnituse.
Naha listerioosi puhul esineb lööve või nahakahjustus kätel või kehal.
Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite ja haigustekitaja tuvastamisega seljaajuvedelikus, veres, amnionivedelikus, vaginaalsekreedis või roojas.
Haiguspuhangute põhjuseks on saastunud loomsete toiduainete tarvitamine, sh ebapiisavalt kuumtöödeldud lihatooted, pastöriseerimata piim ja sellest toodetud juustud, toores puu- ja köögivili.
Listerioosi riskigruppi kuuluvad rasedad, vastsündinud, vanurid, organ-transplantaatide retsipiendid ja immuunpuudulikkusega inimesed. Inimesed, kes kannatavad krooniliste haiguste all, nagu vähkkasvajad, diabeet, südamehaigused, AIDS või alkoholism, kuuluvad samuti riskirühma.