N, 29.09.2022

Loe kui palju on Ukraina sõjapõgenikel tuulerõugeid sagedamini kui HIV-nakkust

PM Tervis
Loe kui palju on Ukraina sõjapõgenikel tuulerõugeid sagedamini kui HIV-nakkust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Tervisekontroll. Pilt on illustreeriv.
Tervisekontroll. Pilt on illustreeriv. Foto: Mihkel Maripuu/Scanpix

Eestis on sõjapõgenikele korraldatud vabatahtlik üldine tervisekontroll, mille eesmärk on saada ülevaade sõjapõgeniku tervise seisundist, teha nakkuskontrolli uuringud, vajadusel vaktsineerida, planeerida edasine ravi ning väljastada ravimiretseptid. Terviseamet jagab ülevaadet, milliseid nakkushaiguseid on sõjapõgenikelt avastatud. 

Terviseameti tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna peaspetsialist Liina Henn selgitab, et üldise tervisekontrolli raames teostatakse röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast (üks ülesvõte); Hemogramm 5-osalise leukogrammiga; HIV 1, 2 antigeeni ja/või antikehade ja B hepatiit (HBsAg) määramine. Vajadusel teostatakse sõeluuringud, hormoonuuringud, haigustekitajate uuringud immuunmeetodil ning Covid testimine enne uuringuid ja protseduure.

Tervisekontrolli käigus küsitakse sõjapõgenikult tavapärast arstlikku anamneesi, selleks et tuvastada põetud ja kroonilised haigused ning tarvitatavad ravimid. Tervisekontrolli on läbinud umbes 6300 inimest. 

Kokku on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud 47 734 Ukraina sõjapõgenikku. Ajutise kaitse taotlusi on kokku registreeritud 30 913 inimesele (seisuga 24.07.2022).

Kokku on 25.07.2022 seisuga tuvastatud 999 haigusjuhtu. Neist kõige suurem osa (846) kuuluvad muude ja täpsustamata nakkushaiguste, sh harva esinevate nakkushaiguste alla. Teisel kohal on tuulerõuged (avastatud 58 isikul) ning kolmandal kohal HIV-nakkus (30 inimesel). 

Vähem registreeriti rotaviirusenteriiti (28), viirushepatiite (22) ning muud soole bakter- ja viirusnakkuseid (21). Harvemal juhul esines ka HIV-tõbe ehk AIDSi (7) ja Lyme’i tõbe (7). 

Kõikidest HIV-nakkuse kandjatest ei saada teada

Terviseameti statistika näitab, et viimastel aastatel ei ole esinenud olulist vähenemist uute juhtude arvus. Maailma Terviseameti hinnangul võib Eestis halvemate prognooside kohaselt olla ligi 40 protsenti HIV-nakkuse juhtudest tuvastamata. Aastatel 1988-2021 on Eestis registreeritud kokku 10 344 HIV-nakkuse kandjat. Eesti HIV-nakkuse statistikaga saab lähemalt tutvuda siin.

2022. aastal tuvastati HIV-nakkust kuude kaupa järgmiselt:

  • Jaanuar - 8
  • Veebruar - 10
  • Märts - 36
  • Aprill - 21
  • Mai - 38
  • Juuni - 14
  • Juuli (seisuga 25.07.) - 21

Kokku: 148

Ukrainast pärit sõjapõgenikel on HIV-nakkuse juhtumeid registreeritud 83, neist 37 on leitud vabatahtliku tervisekontrolli käigus. 30 HIV-nakkuse juhtu ja seitse HIV-tõve juhtumit. 

Siiski tasub teada, et Ukrainas on võrreldes teiste Euroopa riikidega rohkem HIV-nakkuse kandjaid. Kui näiteks 2019. aastal oli Eestis 3213 HIV-nakatunud isikut, siis Ukrainas oli sel aastal sama arv 264 448. 

Kuna tervisekontrolli läbimine pole kohustuslik, siis ei ole võimalik terviseametil öelda täpset numbrit, kui palju sõjapõgenikest võivad olla nakatunud. Kui sõjapõgenik pöördub arsti poole või HIV nõustamis- ja testimiskabinetti, siis ei kajastu see number terviseameti andmebaasis. 

Liina Henn kinnitab, et sagedase HIV registreerimise põhjuseks on oma nakkusest teadlike sõjapõgenike soov Eestis raviga jätkata. Lisaks kinnitab terviseamet, et Eestisse jõudnud sõjapõgenikest HIV-nakkuse kandjad ei ole nakatumist mõjutanud. 

Tabel: HIV levimus protsentides, vanusegrupis 15-49 aastat. 

Märksõnad
Tagasi üles