Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Soolepatrull hoiab kõhu tervena

Copy
See pilt jäädvustab intraepiteliaalsed T-rakud (sinised täpid) ja kollageeni basaalmembraanis (roheline). See vaade näitab, kuidas rakud ja basaalmembraan on ühendatud. Must ruum ei ole tühi - see on täidetud soolestiku rakkudega, kuid neid ei märgistatud fluorestseeruvate antikehadega, seepärast pole neid ka näha.
See pilt jäädvustab intraepiteliaalsed T-rakud (sinised täpid) ja kollageeni basaalmembraanis (roheline). See vaade näitab, kuidas rakud ja basaalmembraan on ühendatud. Must ruum ei ole tühi - see on täidetud soolestiku rakkudega, kuid neid ei märgistatud fluorestseeruvate antikehadega, seepärast pole neid ka näha. Foto: LJI Microscopy Core

Sooleseina katvate rakkude ja immuunsüsteemi vahel käib kogu aeg aktiivne infovahetus. Nüüd on selge, kuidas see toimub.

Sooleseina barjäärirakud tegutsevad kui väga populaarse ööklubi järjekord tänaval. Rakud on lähestikku, üksteise kõrval, suhtlevad omavahel aktiivselt. Piki järjekorda liiguvad turvamehed – immuunsüsteemi T-rakud – ning vaatavad, et mõni infektsioon ei trügiks rakkude vahele ega tekitaks probleeme. Kuid mis sunnib neid T-rakke sooleseina rakuketti patrullima? Selleks on rakuketil «nutiseade» – valk nimega herpesviiruse sisenemise mediaator ehk lühendatult HVEM. Viimane toimibki kui käsk: «Me oleme siin! Patrullige ja valvake meid!»

Californias asuva kõrgelt hinnatud La Jolla immunoloogiainstituudi teadlased tegid katseliselt kindlaks, et hiirtel, kellel HVEM-valgu tootmine katseliselt «välja lülitati», ei tahtnud patrullivad T-rakud enam oma tööd vajaliku aktiivsusega teha ning nad ei pidanud ka tööl vastu. See võimaldas aga tõvestavatel bakteritel ennast palju paremini sooleseina külge kinnitada ja paljuneda. Gastroenteriiti põhjustava invasiivse bakteri Salmonella typhimurium'iga nakatamisel võimaldasid T-rakud infektsioonil soolestikku üle võtta ning levida maksa ja põrna.

Tagasi üles