Alkoholi joomine ei põhjusta ainult tervisehäireid, vaid kiirendab ka vananemist

Alkohol suurendab soolhappe tootmist ning põhjustab kõhu vaevusi ja ärritust. Foto: Shutterstock

Geneetiline uuring näitab, et alkoholi joomine suuremates kogustes kiirendab bioloogilist vananemist. 

Liigse alkoholi tarvitamise lühiajalised tagajärjed on hästi teada, kuid seni oli vähe teada, kas alkohol mõjutab ka vananemist. 

Traditsiooniliselt on selle uurimine keeruline, sest puuduvad usaldusväärsed bioloogilised meetodid vananemise mõõtmiseks. Lisaks ei selgu vaatlusuuringust, kas alkoholi mõju on tegelik põhjus või on seotud muude teguritega (näiteks sotsiaalmajaduslik staatus). 

Oxfordi teadlased on avaldanud geenipõhise analüüsi tulemused, mis viitavad sellele, et alkohol kiirendab vananemist, kahjustades telomeeride DNAd. Telomeerid on korduvad DNA järjestused, mis katavad kromosoomide otsad, kaitstes neid kahjustuste eest. Telomeeride pikkust peetakse bioloogilise vananemise näitajaks, kuna iga kord, kui rakk replitseerub, kaob 50–100 DNA alust. Kui telomeerid muutuvad liiga lühikeseks, ei saa rakud enam jaguneda ja võivad isegi surra.

Varasemad uuringud on seostanud lühemaid telomeere mitmete vananemisega seotud haigustega, sealhulgas Alzheimeri tõve, vähi ja koronaararterite haigusega.

Alkoholi joomine teeb kiiremini vanaks

Antud uuringus osales läbi Ühendkuningriigi biopanga 245 000 inimest. 51 protsenti olid mehed, 49 protsenti naised ja keskmine vanus oli 57 aastat.

Vaatlusanalüüsis oli oluline seos suure alkoholitarbimise ja lühema telomeeri pikkuse vahel. Võrreldes alla kuue ühiku alkoholi joomisega nädalas (umbes kaks suurt 250 ml veiniklaasi), oli rohkem kui 29 ühiku alkoholi joomine nädalas (umbes kümme 250 ml klaasi 14 mahuprotsendilist alkoholi) seotud ühe- kuni kaheaastase vanusega seotud muutusega telomeeride pikkuses.

Isikutel, kellel oli diagnoositud alkoholitarbimise häire, olid telomeerid oluliselt lühemad kui kontrollrühmal. Vanuse suhtes tähendab see, et erinevus oli vahemikus kolm kuni kuus aastat. 

Lisaks seostati geneetilist soodumust alkoholi tarbimisele lühema telomeeriga. Kümne ühiku pealt 32 ühikule alkoholi tarbimisele nädalas liikumine oli seotud kolmeaastase vananemisega. Seos geneetiliselt ennustatud alkoholitarbimise ja telomeeri pikkuse vahel oli aga märkimisväärne ainult nende puhul, kes jõid rohkem kui 17 ühikut nädalas. 

Uuringu juht dr Anya Topiwala Oxford Population Healthist ütles: «Need leiud toetavad väidet, et alkohol, eriti suurtes kogustes, mõjutab otseselt telomeeride pikkust.» Lühenenud telomeere on hinnatud riskiteguritena, mis võivad põhjustada  raskeid vanusega seotud haigusi, nagu Alzheimeri tõbi. «Meie tulemused annavad veel ühe teabe arstidele ja patsientidele, kes soovivad vähendada liigse alkoholi kahjulikku mõju.»

Uurimisrühma sõnul on potentsiaalne bioloogiline mehhanism, mis selgitab alkoholi mõju telomeeride pikkusele, suurenenud oksüdatiivne stress ja põletik. Etanooli lagundamise protsess kehas võib tekitada reaktiivseid oksüdatiivseid liike, mis kahjustavad DNAd, ja vähendada antioksüdantsete ühendite taset, mis kaitsevad oksüdatiivse stressi eest, kirjutab University of Oxford.