Alushariduse pedagoog jagab soovitusi: kuidas muuta lasteaiaga harjumine kergemaks?

Lasteaiaga harjumine võib lapsel aega võtta ning harjutamine vajab kannatlikkust. Foto: Shutterstock

Suve teine pool tähendab paljude perede jaoks ka lasteaeda minekuks valmistumist. Vanemad, kelle lapsed lähevad esimest korda lasteaeda, võivad olla veidi ärevad või murelikud. Arendavate mänguasjade loomisega tegeleva Nupu juht Karol Karu vestles alushariduse pedagoog Hele Reinsaluga nii lasteaeda minekuks valmistumisest, vanemate muredest, lõunaunest kui ka sellest, mida teha, kui laps lasteaeda minna ei taha.

Laps läheb sügisel esimest korda lasteaeda. Kuidas peaksime valmistuma?

Valmistumiseks on variante mitu. Võib kaaluda näiteks lapsele hoidja võtmist, et tal tekiks turvatunne ka siis, kui ta on perest eemal. Samuti on hea tekitada lapsele kindel rutiin nii ärkamise kui ka uneaja osas. Võimalusel uurida, millal toimub magamaminek tulevases lasteaias ning proovida kodus lõunauni samale ajale sättida. Avalikud mänguväljakud on head kohad selleks, et last teiste lastega mängima ja tutvuma harjutada (viisakusreeglid, mänguasjade jagamine, füüsiline kontakt jne). Lapsega võib käia lasteaiast mööda ning talle jutustada, millega on tegu ning mainida, et peagi hakkab ka tema seal käima.

Mida peaksin lasteada mineku harjutamisel silmas pidama?

Kui laps alles alustab lasteaiateed, tasub kindlasti olla kannatlik. Kuigi enamasti kohanevad lapsed tänu kindlale rutiinile ja oma ala spetsialistidele kiirelt, võib juhtuda, et mõni laps vajab kohanemiseks rohkem aega.

Alguses on soovitatav harjutada last lasteaiaga vaid paari tunni kaupa. Kui tundub, et sellega enam tõrkeid ei teki, võib proovida jätta last ka lõunaunele. Nii nagu täiskasvanud väsivad reedeks töönädalast ära, teevad seda ka lapsed, sest viibivad lasteaias tihti kauem kui vanemad tööl. Selleks et ennetada pahurat ja väsinud last nädala lõpuks, tasub võimalusel lapsele teha puhkepäevi või käia lasteaias vahelduva graafikuga (pikemad ja lühemad päevad). Lapse harjutamisel tasub arvestada ka sellega, et lapse tujud on kõikuvad – vahel läheb ta lasteaeda naeratus näol, aga teinekord väga nutuselt. Viimastel puhkudel ei tasu karta last aeda jätta, kuna tihti pärast lapsevanema lahkumist muutub laps kohe rõõmsaks, sest saab sõpradega mängima või lihtsalt õpetaja tiiva alla. Enamasti on see vaid hetkeemotsioon vanema lahkumisel.

Laps läheb sügisel sõime, aga ei käi veel ise potil. Kas see on okei?

Laste areng on väga erinev ning sõime tulles ei pea lapsed veel kõike oskama. Laps, kes ise veel potil ei käi, harjub enamasti paari nädalaga seda tegema. Lasteaias tekib rutiin, mis potil käimist soosib. Sellele aitavad kaasa ka teised lapsed, kes juba potil käivad. Lapsed õpivad eneseteenindusoskused teiste laste eeskujul üpris kiiresti selgeks. Üldiselt võiks kodus potitreeninguga enne sõime tulekut siiski algust teha, et see lapse jaoks päris ehmatav ei oleks.

Kas last võib lasteaeda viia ka keset päeva?

See on igas lasteaias erinev, kuidas selles osas kokkulepped tehakse. Üldiselt on soovitatav viia laps kohale hommikusöögi ajaks, et siis edasine päevarutiin oleks lastel ühtne ning aitaks seeläbi ka õpetajatel töötegemist paremini planeerida. Näiteks kunstitegevust läbi viies või õppetegevusi tehes on hea, kui lapsed on korraga olemas.

Laps ütleb, et ei taha lasteaeda minna. Mis võivad olla selle põhjused?

See, kui laps räägib oma tunnetest, on väga hea. Lapsevanemal tasubki erinevate küsimuste abil jõuda tuumani, mis lapses vastumeelsust tekitab. Kindlasti tasub teha koostööd õpetajatega ning rääkida lapse murest ka neile. Vahel on vastumeelsus tingitud sellest, et laps vajab puhkust ning tehes talle puhkepäeva, võib mure juba järgmiseks päevaks unustatud olla. Kui probleem tundub tõsisem, siis paluda õpetajal jälgida lapse käitumist ja üldist olekut lasteaias. Enamasti on koostöös õpetajaga võimalik kõik probleemid ja mured lahendada.

Pikemat intervjuud saad lugeda SIIT.