/nginx/o/2014/02/11/2814390t1hd79d.jpg)
Enterobiaas ehk naaskelsabatõbi on levinud kogu maailmas ja peamiselt paraskliimavööndi maades. Naaskelsabatõbi oli minevikus Eestis ulatuslikult levinud helmintiaas ehk nugiusstõbi.
Enterobiaas ehk naaskelsabatõbi on levinud kogu maailmas ja peamiselt paraskliimavööndi maades. Naaskelsabatõbi oli minevikus Eestis ulatuslikult levinud helmintiaas ehk nugiusstõbi.
Enterobiaasi põhjustab ümarusside klassi kuuluv naaskelsaba ehk linaluu-uss Enterobius vermicularis. Naaskelsaba elutsükkel kulgeb nakatunud inimese mao-sooletraktis: alla neelatud naaskelsaba muna satub maost kaksteistsõrmiksoolde, kus munast koorub vastne, mis liigub mööda peensoolt jämesoole suunas.
Naaskelsaba munad säilivad eluvõimelistena niiskes keskkonnas kuni kolm nädalat, esemetel (näiteks mänguasjadel), voodipesul, ruumitolmus kaks kuni neli nädalat, kuivas soojas keskkonnas üks-kaks päeva ja madalal temperatuuril (-8 °C) umbes 18 tundi.
Nakkusallikas:
Nakkusallikaks on nakatunud inimene (laps või täiskasvanu).
Haige on lähisuhtlemisel nakkusohtlik. Ravimata haige organismis elavad naaskelsabad 35–70 päeva.
Levimine:
Nakatunud inimene levitab linaluu-usse ja nende mune fekaal-oraalsel, olmenakkuse või autoinvasiivsel teel. Naaskelsabausside munad levivad kergesti käte, toidu, mänguasjade või muude tarbeesemete vahendusel. Seedekulglasse satuvad munad toiduga, saastunud käte vahendusel või küünte närimisel. Sagedamini nakatuvad eelkooli- ja kooliealised lapsed, nende pereliikmed ja eeskätt lasteasutustes käivad lapsed.
Kuna naaskelsabatõve põdemise järgselt immuunsust ei kujune, võib laps või täiskasvanu nakatuda korduvalt.
Peiteperiood:
Peiteperioodi pikkuseks (naaskelsaba munade allaneelamisest kuni uute munade ilmumiseni päraku ümbruses) on neli kuni kuus nädalat, keskmiselt viis nädalat.
Haigusnähud:
Põhilisteks haigusnähtudeks on sügelemine päraku ja lahkliha piirkonnas peamiselt öösel. Enterobiaasi üldnähtudeks on unehäired ja magamatus ning lastel isutus, kõhuvalu, kaalulangus, ärrituvus, kõhukinnisus ja kusepidamatus. Naistel võivad naaskelsabad tungida tuppe ja edasi suguelunditesse või kuseteedesse ning põhjustada kuseteede põletikku.
Kolmandikul naaskelsaba-nakkusega inimestest (sageli lastel) puuduvad haigusnähud, kuid ka nemad võivad levitada haigustekitajaid peredes või lasteasutuses. Naaskelsabatõvest on võimalik vabaneda naaskelsabausside hävitamisega ravimiga ning hügieenimeetmetega lõpetada naaskelsaba munade levimik ja vältida korduvnakatumist. Ravi alustanud ja hügieenimeetmeid järgiv laps võib käia lasteasutuses.
Ennetamine:
Enterobiaasi nakatumise ennetamisel ja haige hooldamisel tuleb järgida järgmisi hügieenimeetmed:
Allikas: Terviseamet
Alates 01.04.2013 ei kuulu enterobiaas enam Eestis registreeritavate nakkushaiguste hulka.