T, 31.01.2023

Mürgised marjad või seened võivad põhjustada raskeid tervisekahjustusi

Millised on mürgistuse sümptomid?
PM Tervis
Mürgised marjad või seened võivad põhjustada raskeid tervisekahjustusi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Näsiniin on mürgine taim. Paari marja söömine võib tekitada tõsiseid tervisehäireid.
Näsiniin on mürgine taim. Paari marja söömine võib tekitada tõsiseid tervisehäireid. Foto: Meelis Meilbaum/Scanpix

Ehkki Eesti loodust peetakse inimese jaoks üsna ohutuks, tuleks loodusesse minnes varuda infot ohtlikest seentest, taimedest ja marjadest. Virtuaalkliinik pani kirja tähtsamad esmaabivõtted seente ja marjade mürgistuse korral. 

Eesti metsades leidub erinevaid seeni. Mõned võivad põhjustada seedetrakti ärritavaid sümptomeid, mis taanduvad lühikese aja jooksul, teised on aga väga mürgised ja võivad lõppeda surmaga. Paari lihtsat soovitust järgides saad hoida ebameeldivad üllatused endast ja kaaslastest eemal.

  • Korja ainult neid seeni, mida kindlasti tunned! Kodus on juba raskem kahtlasest seenest loobuda.

  • Puhasta ja söö seenetoit ära samal päeval! Ülessoojendatud seenetoit ärritab seedetrakti.

  • Seeneroad ei sobi kõigile! Alla 2-aastastele on seened raskesti seeditavad ja kutsuvad esile tugeva oksendamise.

Millised on seenemürgistuse sümptomid?

Tervisekaebused sõltuvad söödud seene liigist. Seedetraktiärritusest annavad märku iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus. Kui sümptomid ilmnevad 15 minuti kuni kolme tunni jooksul pärast allaneelamist, on tavaliselt söödud seent, mis ärritab seedetrakti, kuid ei põhjusta eluohtlikku mürgistust.

Kui seedetrakti sümptomid avalduvad viibega, see tähendab kuus ja enam tundi pärast söömist, tuleb kahtlustada mürgistust eluohtlike seentega. Sellisel juhul on vajalik meditsiiniline läbivaatus ja jälgimine haiglas. Rakumürke sisaldavad seened (nt valge ja roheline kärbseseen, kogritsad, vöödikulised) tekitavad tõsiseid süsteemseid mürgistusnähtusid ning organkahjustusi (sh maksa- ja neerukahjustusi).

Neid seeni ei tohi süüa koos alkoholiga: 

  • tamme-kivipuravik (Boletus luridus)
  • nuijalg-lehtrik (Clitocybe clavipes)
  • soomusmampel (Pholiota squarrosa)
  • mürklid (Morchella spp.)
  • mõningad heinikulised (Tricholoma aurantium)
  • kurrel ehk sõrmkübaraseen (Verpa bohemica)
  • voldiline tindik (Coprinus atramentarius)

Toksilisus ilmneb, kui alkoholi tarbitakse seente söömisega samal ajal või 48–72 tundi pärast eelnimetatud seente söömist.

Seenetoksiinid on kemikaalid, mida toodetakse ja säilitatakse seene viljakehas. Ehkki neid võib sisalduda väikeses koguses, võib nende tugevus tekitada eluohtlikke sümptomeid juba väikeste koguste allaneelamisel.

Mürgistuse vastu aitab aktiivsüsi

Mitmete seene-, taime- ja ravimimürgistuste korral on abi aktiivsöest. Varu koju, suvilasse, reisile minnes piisav kogus aktiivsöetablette.

Ehkki aktiivsüsi on oluline esmaabi vahend ravimitest ja loodusmürkidest (seened, mõned taimed ja marjad) tingitud õnnetuste korral, on oluline enne aktiivsöe sissevõtmist pidada nõu mürgistusspetsialistiga.

Sageli keelduvad lapsed aktiivsöe tablette neelamast. Mürgistusteabekeskuse soovitused aktiivsöe tablettide manustamiseks lastele:

  • purusta tabletid väikeses koguses vees;
  • sega kogu aktiivsöe annus mingi heamaitselise toidu sisse (jogurt, jäätis, piim, limonaad vms);
  • jälgi, et portsjoni suurus ei ületaks kogust, mida laps tavaliselt ära süüa suudab.

Aktiivsütt ei tohi manustada teadvushäirega või teadvuseta patsiendile kodustes tingimustes, kuna patsient võib selle tagajärjel lämbuda. Samuti ei tohi aktiivsütt anda petrooleumitooteid või söövitavaid aineid joonud patsientidele, kuna aktiivsüsi ei seo neid aineid ning võib mürgistuse kulgu raskendada.

Hoidu nendest marjadest 

Marjade söömisest tingitud mürgistuskõnede hulgas on Mürgistusteabekeskuse sõnul esirinnas need, kus mures lapsevanem küsib nõu seoses lapse poolt metsas või aia nurgas ära söödud punase marjaga. Punaste marjade valik on suur – söömiseks sobivad punased sõstrad, kuid nendega aetakse tihtipeale segamini järgmiste taimede punased mürgimarjad:

  • punane leeder,
  • kuslapuu,
  • kikkapuu,
  • leseleht,
  • maavits,
  • näsiniin.

Marjamürgistuse sümptomid

Mürkainete sisaldus marjades on erinev. Näiteks punase leedri või kuslapuu toored marjad võivad tekitada söömise järel seedehäireid (sh halb enesetunne, oksendamine, kõhulahtisus). Kergete sümptomite korral piisab kodusest jälgimisest. Soovitatav jälgimisaeg on neli tundi.

Vedelikku tuleks tarbida tavapärasest rohkem ja juua lonkshaaval. Kui on söödud üle 10 leedri või kuslapuu marja ja/või tekivad kaebused (nt iiveldus, oksendamine), tuleb nõu küsida mürgistusinfoliinilt 16662. Näsiniine puhul aga võib juba paar marja tekitada tõsiseid tervisehäireid.

Levinud mürgimarjad, mille kohta infoliinilt nõu küsitakse, on punakas-oranžid piibelehemarjad ja sinised ussilaka marjad. Nende marjade puhul kehtib nn 5 marja reegel: kuni 5 marja söömine ei põhjusta tõsiseid tervisehädasid.

Marjades sisalduvate ärritavate ainete – saponiinide – toimel võivad tekkida seedehäired (sh iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus). Võib suureneda süljevoolus ja tekkida peavalu. Olukorra hindamiseks ja tegevusjuhiste saamiseks helista infoliinile 16662. 

Hilissügisel tekitab muret lumemarjade söömine. Ühtegi rasket mürgistust pole lumemarjade söömisest veel teada, ent nende söömine võib põhjustada kõhuvalu, oksendamist ja kõhulahtisust. Saponiinid mõjuvad paikselt ärritavalt just seedetraktile. Kelidoniini alkaloididel on kesknärvisüsteemi pärssiv toime, kuid selle toime olulisus marjadest tingitud mürgistuse puhul on ebaselge. Taimemahl võib põhjustada ka naha ja silmade ärritust.

Õnneks on enamik mürgimarju ebameeldiva maitsega ja lapsed ei söö neid palju. Ohtlikuks võib osutuda üle 5 marja söömine!

Märksõnad
Tagasi üles