Need kaks sümptomit kimbutavad pärast koroona põdemist kõige sagedamini

Koroonaviirushaiguse põdemine võib tuua mitmeks kuuks väsimuse, peavalu ja veel mõnegi ebameeldivuse Foto: Shutterstock

Väsimus ja peavalu olid kõige levinumad sümptomid, millest teatasid uues uuringus osalenud veel neli kuud pärast koroonaviirushaigusse nakatumist, kirjutab Medical Xpress.

Lihasvalud, köha, lõhna- ja maitsetundlikkuse muutused, palavik, külmavärinad ja ninakinnisus järgnesid püsivate sümptomite pikas reas.

«Meie tulemused toetavad kasvavaid tõendeid selle kohta, et pärast Covid-19 nakatumist esinevad kroonilised neuropsühhiaatrilised sümptomid,» kirjutavad Georgia meditsiinikolledži uurijad ajakirjas Brain, Behavior, & Immunity.

«On palju sümptomeid, mida me pandeemia alguses ei teadnud, kuid nüüd on selge, et Covidi sündroom on pikk ja see mõjutab paljusid inimesi,» ütleb neuroloog ja uuringu peamine autor dr Elizabeth Rutkowski.

Probleemid sõnavaraga

Avaldatud teadustöö kajastab Covid-19 uuringu CONGA esialgseid leide. Inimesi jälgiti keskmiselt 125 päeva pärast Covid-19 positiivse testi andmist.

CONGA käivitati 2020. aastal, pandeemia alguses, et uurida koroonaviirushaigusega kaasnevate neuroloogiliste probleemide tõsidust ja kestvust.

Esimesest 200 osalejast 80 protsenti teatasid neuroloogilistest sümptomitest ja sagedasti koos väsimusega, mis on kõige levinum sümptom, esinedes 68,5 protsendil. Peavalu kimbutas pärast Covid-19 põdemist 66,5 protsenti uuritavatest. Veidi enam kui pooled teatasid muutustest lõhnatajus (54,5 protsenti) ja maitsemeeles (54 protsenti) ning 47 protsenti vastas kerge kognitiivse ehk vaimse funktsionaalse võimekuse kahjustuse kriteeriumitele, kusjuures 30 protsendil esines sõnavara ja 32 protsendil töömälu halvenemist.

21 protsendil esines segadustunnet. Hüpertensioon ehk kõrge vererõhk oli kõige levinum terviseprobleem, millest osalejad teatasid lisaks Covid-19-le.

Ükski osaleja ei teatanud insuldist, nõrkusest või suutmatusest kontrollida rääkimisega seotud lihaseid ning koordinatsiooniprobleemid olid harvemini teatatud sümptomid.

25 protsenti vastasid depressiooni kriteeriumitele. Nendel inimestel esines ka sagedamini diabeet, ülekaalulisus ja uneapnoe. Aneemia ja depressioon esinesid üheskoos 18 protsendil inimestest, kes vastasid ärevuse objektiivsetele kriteeriumitele.

Võileib maitseb nagu küünal

Kuigi senised leiud on kooskõlas sellega, mida leidnud ka teised uurijad, oli Rutkowski sõnul üllatav asjaolu, et osalejate poolt teatatud sümptomid ei vastanud sageli objektiivse testimise näitudele ja vastupidi.

Näiteks teatas enamik osalejaid maitse- ja lõhnamuutustest, kuid mõlema meele objektiivne testimine ei vastanud alati kirjeldustele. Uurijad kirjutavad, et tegelikult esines suuremal osal neist, kes muutustest ei teatanud, objektiivsete mõõtmiste põhjal funktsioonihäirete tunnuseid.

«Nad söövad kanavõileiba ja see maitseb nagu suits või küünlad või mõni muu imelik asi, kuid meie maitseelundid püüavad kujutada konkreetseid maitseid, nagu soolane ja magus,» ütleb Rutkowski. Teised võivad meeltele rohkem toetuda ja märgata isegi väikest muutust, ütleb ta.

Mõlemal juhul viitavad nende ja muud andmed Covid-19 järgsele pikaajalisele maitsemeele ja lõhnataju muutusele, kirjutavad Rutkowski ja tema kolleegid.

Paljud varasemad aruanded põhinevad seda tüüpi enesearuannetele ja ilmnenud lahknevused näitavad, et lähenemisviis ei pruugi kajastada düsfunktsiooni päris objektiivselt, kirjutavad uurijad. Teisest küljest võivad kognitiivsed testid ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade kahjustusi üle hinnata, teatavad nad.

Uuringus osalenutest ligi 40 protsenti olid mustanahalised ja seitse protsenti vajas Covidi tõttu haiglaravi. Uurijate sõnul oli mustanahaliste osakaal ebaproportsionaalne.

75 protsenti mustanahalistest osalejatest ja 23,4 protsenti heleda nahavärviga osalejatest vastasid kerge kognitiivse kahjustuse kriteeriumidele. Leiud näitavad tõenäoliselt, et kognitiivsed testid hindavad erinevaid etnilisi rühmi erinevalt. Uurijad kirjutavad, et sotsiaalmajanduslikud, psühhosotsiaalsed (nt pereprobleemid, depressioon ja seksuaalne kuritarvitamine) ja füüsilised tegurid võivad mustanahalisi inimesi ebaproportsionaalselt mõjutada.

Mustanahalistel ja hispaanlastel on kaks korda suurema tõenäosus Covid-19 tõttu haiglaravile sattuda ning vähemused elavad suurema tõenäosusega piirkondades, kus on suurem nakatumismäär. Geneetika on samuti tõenäoline tegur, mis suurendab Covidi riski, sarnaselt hüpertensiooniriskiga.