T, 4.10.2022

Arst: õige valuravi lastel aitab vältida kroonilise valu sündroomi tulevikus

Dr Aleksandra Šilova
, IVKH üldkirurg
Arst: õige valuravi lastel aitab vältida kroonilise valu sündroomi tulevikus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lapsed on valu suhtes kõige vastuvõtlikumad.
Lapsed on valu suhtes kõige vastuvõtlikumad. Foto: Shutterstock

Mida vähem valu inimene tunnetab varasemas eas, seda tugevam on tema füüsiline tervis ja stabiilsem vaimne tervis küpses eas, kirjutab Ida-Viru keskhaigla pediaatria osakonna kirurgia vanemarst dr Aleksandra Šilova, kel on ka Euroopa valu föderatsiooni (EFIC) diplom.

 

Inimese füüsilise arenguga kaasneb lahutamatu protsessina ka vaimne areng. Selle käigus formeerub juba varases vanuses ühe või teise protsessi või nähtuse tajumus, maailmavaade ja ümbritseva maailma tunnetus. Üheks selliseks nähtuseks on valu. Inimene mitte ainult ei tunne valu, vaid kujundab suhtumist sellesse. Aju on võimeline seda töötlema ehk määrama valu intensiivsust, leidma selle tekke nähtavaid põhjuseid ja võtma vastu otsuseid selle kõrvaldamise vajalikkusest.

Ent kõik need protsessid on võimalikud piisavalt küpses eas. Enim vastuvõtlikud erinevate valu liikide suhtes on lapsed. Seetõttu vajab laste valuravi detailsemat lähenemist, mis põhineb teadvustamisel, et lapsel pole veel arenenud võime analüüsida ümbritsevast keskkonnast tulenevaid aistinguid ja tajusid.

Laste raviprotseduuridel tuleb erilist tähelepanu pöörata stressi alandamisele läbi lapse tähelepanu kõrvalejuhtimise: mänguline keskkond teeb imesid.

Vaatamata lapse ebapiisavale võimele analüüsida valu iseloomu, annab närvisüsteemi areng talle võime tunda valu, mis kutsub esile tugeva stressi. Paljudel raviprotseduuridel võib tekkida teatud ebamugavus ja valu, mis tuleb viia miinimumini. Teiste sõnadega – põhiküsimus ei seisne selles, kas teha seda protseduuri või mitte, vaid selles, kuidas teha see lapse jaoks maksimaalselt mugavalt.

Kui protseduuri all on mõeldud materjalide, näiteks vere võtmist analüüside jaoks, siis taolise protseduuri iseloom kutsub lapses esile erutust, mis suurendab ebamugavust.Vanusest sõltuvalt kasutame erinevaid viise lapse stressi alandamiseks protseduuri ajal: juhime lapse tähelepanu kõrvale mänguasjadega, eriti häält või liigutusi tegevate mänguasjadega, mis fokuseerivad lapse huvi, lükates raviprotseduurile keskendatuse tahaplaanile.Vanemalt lapselt küsime tema huvide, plaanide ja eesmärkide kohta, mis võimaldab algatada diskussiooni, mille käigus saab laps meedikule ennast avada ja jagada temaga oma huvisid ja saavutusi. See muudab patsiendi suhtumist protseduuri ja alandab märkimisväärselt valu tunnet, mida ta sel hetkel võib kogeda.

Mitte vähemtähtis aspekt mugava keskkonna loomisel laste raviprotseduuridel on meditsiinikabineti eriline disain. Selles peab olema rohkelt joonistusi, multifilmilisi aplikatsioone, värvilisi kleebiseid, mille abil luuakse mänguline keskkond, kus lapsel on palju parem olla, ja ta ei tunne stressi, mis tugevdab valu. Praegu tegeleme aktiivselt mõne laste vastuvõtuks mõeldud kabineti disainimisega.

Lapsevanemad on peakangelased laste maailmas

Kui vanematel on võimalus viibida lapse protseduuri juures, siis tuleks sellest võimalusest kahe käega kinni haarata. Just vanemad on laste maailma kangelased, kes mängivad pearolli lapse maailmatunnetuse kujunemisel ja suhtumisel paljudesse asjadesse. Istudes protseduuri ajal ema või isa süles, on laps kohe rahulikum, tunneb end kaitstuna, väheneb ärevus ja sellest tingituna tõuseb ka tema valulävi.

Kui visuaalsed või kommunikatiivsed tähelepanu kõrvalejuhtimise meetodid ja vanemate juuresviibimine pole piisavalt efektiivsed, kasutame ka erinevaid last rahustavaid ravimeid. Tavaliselt saame ilma nendeta hakkama.

Valu pole vaja kannatada. Valuravi eesmärk pole mitte ainult valutundest vabastamine, vaid ka niinimetatud valukäitumise moodustumisele kaasaaitamine.

Valuravi füüsiliseks ülesandeks on loomulikult hetkel tuntava valu minimeerimine. Füüsilise ülesande kõrval on ka psühholoogiline ülesanne – edasise valukäitumise kujunemine. Selle aluseks on põhimõte, et valu pole vaja kannatada, vaid alandada seda mugava taju tasemele, kuni selle täieliku kõrvaldamiseni. Laste puhul võimaldab valuravi vältida kroonilise valu sündroomi teket tulevikus. Krooniline valu võib tekkida pärast traumat või haigust, mil inimene tunnetab valuaistinguid. Samuti kogevad seda sageli inimesed, kes harjusid lapsest peale kannatama valu, millega kaasnes tugev hirmutunne. Psühhosomaatilisel tasandil võivad taolised hirmud provotseerida põhjuseta valutunde tekkimist.Krooniline valu võib kesta mõnest kuust kuni mitme aastani. Mida vähem valu inimene tunnetab varasemas eas, seda tugevam on tema füüsiline tervis ja stabiilsem vaimne tervis küpses eas.Oskuslikult läbi viidud raviprotseduurid ja vanemate õige suhtumine moodustavadki küpse valukäitumise lapsel ning aitab ära hoida kroonilise valu tekkimise tulevikus.

Märksõnad
Tagasi üles