/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/08/09/14748399t1he560.jpg)
Kokkupuude keskkonnas laialdaselt leiduva sünteetilise kemikaaliga on seotud mitteviirusliku hepatotsellulaarse kartsinoomiga, mis on kõige levinum maksavähi tüüp, kirjutavad teadurid maksahaigustele pühendatud teadusajakirjas JHEP Reports.
Kemikaal nimega perfluorooktaansulfoonhape või PFOS, on üks inimtekkeliste kemikaalide klassist, mida nimetatakse per- ja polüfluoroalküülaineteks ehk PFAS-iks. Neid kemikaale, mida kasutatakse laialdaselt tarbe- ja tööstustoodetes, nimetatakse mõnikord igavesteks kemikaalideks, kuna need lagunevad väga aeglaselt ja kogunevad keskkonda ja inimkudedesse, sealhulgas maksa.
Varasemad loomkatsed on näidanud, et PFASiga kokkupuude suurendab maksavähi riski, kuid see on esimene uuring, mis kinnitab seost inimkoe proovide abil.
«See tugineb olemasolevatele uuringutele, kuid astub sammu edasi,» ütles dr Jesse Goodrich, Kecki meditsiinikooli rahvastiku- ja rahvaterviseteaduste osakonna järeldoktor meditsiiniportaalis Medical Xpress. «Maksavähk on maksahaiguse üks tõsisemaid väljendusi ja see on esimene uuring inimestel, mis näitab, et PFAS on selle haigusega seotud.»
Suurem kokkupuude, suurem risk
Kecki meditsiinikooli meeskond kasutas suure epidemioloogilise uuringu raames kogutud inimkoe proove. Projekti raames on jälgitud enam kui 200 000 Los Angelese ja Hawaii elanikku vähktõve ja muude haiguste arengus.
Inimvere- ja koeproovide hoidla võimaldas uurimisrühmal leida 50 osalejat, kellel tekkis lõpuks maksavähk, hinnata enne vähi diagnoosimist võetud vereproove ja võrrelda neid 50 inimesega, kellel samas uuringus vähki ei tekkinud.
«Inimestega tehtud uuringuid on vähe, kuna selleks on vaja õigeid proove,» ütles dr Veronica Wendy Setiawan, Kecki meditsiinikooli rahvastiku- ja rahvaterviseteaduste professor. «Kui vaatate kokkupuudet keskkonnaga, vajate proove enne diagnoosimist, sest vähi arenemine võtab aega.»
Teadlased leidsid mitut tüüpi PFASi vereproovidest, mis võeti enne, kui tekkis maksavähk. Uuringud näitasid, et kõige tugevam seos oli perfluorooktaansulfoonhappe (PFOS) ja maksavähi vahel. Kemikaaliga kokku puutuvatel isikutel oli 4,5 korda suurem tõenäosus haigestuda maksavähki, võrreldes nendega, kelle PFOSi sisaldus veres oli madalaim.
Perfluorooktaansulfoonhapet kasutatakse, et muuta tooted plekkide, rasva, mulla ja vee suhtes vastupidavaks.
Kemikaal häirib normaalset maksafunktsiooni
Uurimisrühm suutis ka selgitada võimalikke viise, kuidas PFOS muutis maksa normaalset funktsiooni. Proovide hindamisel leiti tõendeid selle kohta, et PFOS näib muutvat normaalset glükoosi ja sapphappe metabolismi ja hargnenud ahelaga aminohapete ainevahetust.
Normaalsete metaboolsete protsesside häirimine maksas võib põhjustada seal suurema hulga rasva kogunemist – seda seisundit nimetatakse mittealkohoolseks rasvmaksahaiguseks. Viimastel aastatel on selle haiguse juhtude arv kogu maailmas seletamatult kasvanud, mis on muret tekitav, kuna rasvmakshaigusega inimestel on palju suurem risk maksavähi tekkeks.
Leiti tööliste verest juba 70ndatel
PFASi, mida kasutatakse laialdaselt tarbe- ja tööstustoodetes, tuvastati esimest korda nende kemikaalidega töökohal kokku puutunud inimeste veres 1970. aastatel. 1990. aastateks leiti neid kogu elanikkonna verest, mis on suurendanud teadlikkust võimalikest terviseriskidest.
Mõned tootjad on järk-järgult lõpetanud PFOA ja PFOSide kasutamise, kuid kuna need on kauakestvad, on PFASid joogivees, paljudes toiduainetes ja enam kui 98 protsendi USA täiskasvanute veres.
Kus võib PFOS peituda?
PFOSi ühendeid võib leida mõnes tekstiili, paberi ja naha immutusvahendis; vahas, poleerimisvahendites, värvides, lakkides ja üldkasutatavates puhastusvahendites.
PFOSi kasutatakse mitmes fotolitograafilises kemikaalis, sealhulgas fotohappe generaatorites ja peegeldusvastastes kattekihtides. Euroopa Liidu pooljuhtide tööstuses on see terviseprobleemide tõttu järk-järgult kasutuselt kõrvaldatud.
PFOS on kommertslennunduses kasutatava tulekindla hüdrovedeliku Skydroli põhikoostisosa.
Olulisemad PFOSi heiteallikad võivad olla metallkatted ja tulekustutusvahud.
See lisati Stockholmi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete lisasse 2009. aasta mais, millele on järgnenud kasutuse piiramine võimaliku miinimumini. Euroopa Liidus on aine kasutamine ka tööstuses sisuliselt keelatud, sama ei saa aga öelda Hiina kohta.
Allikas: Wikipedia