Kemikaal nimega perfluorooktaansulfoonhape või PFOS, on üks inimtekkeliste kemikaalide klassist, mida nimetatakse per- ja polüfluoroalküülaineteks ehk PFAS-iks. Neid kemikaale, mida kasutatakse laialdaselt tarbe- ja tööstustoodetes, nimetatakse mõnikord igavesteks kemikaalideks, kuna need lagunevad väga aeglaselt ja kogunevad keskkonda ja inimkudedesse, sealhulgas maksa.
Varasemad loomkatsed on näidanud, et PFASiga kokkupuude suurendab maksavähi riski, kuid see on esimene uuring, mis kinnitab seost inimkoe proovide abil.
«See tugineb olemasolevatele uuringutele, kuid astub sammu edasi,» ütles dr Jesse Goodrich, Kecki meditsiinikooli rahvastiku- ja rahvaterviseteaduste osakonna järeldoktor meditsiiniportaalis Medical Xpress. «Maksavähk on maksahaiguse üks tõsisemaid väljendusi ja see on esimene uuring inimestel, mis näitab, et PFAS on selle haigusega seotud.»
Suurem kokkupuude, suurem risk
Kecki meditsiinikooli meeskond kasutas suure epidemioloogilise uuringu raames kogutud inimkoe proove. Projekti raames on jälgitud enam kui 200 000 Los Angelese ja Hawaii elanikku vähktõve ja muude haiguste arengus.
Inimvere- ja koeproovide hoidla võimaldas uurimisrühmal leida 50 osalejat, kellel tekkis lõpuks maksavähk, hinnata enne vähi diagnoosimist võetud vereproove ja võrrelda neid 50 inimesega, kellel samas uuringus vähki ei tekkinud.
«Inimestega tehtud uuringuid on vähe, kuna selleks on vaja õigeid proove,» ütles dr Veronica Wendy Setiawan, Kecki meditsiinikooli rahvastiku- ja rahvaterviseteaduste professor. «Kui vaatate kokkupuudet keskkonnaga, vajate proove enne diagnoosimist, sest vähi arenemine võtab aega.»
Teadlased leidsid mitut tüüpi PFASi vereproovidest, mis võeti enne, kui tekkis maksavähk. Uuringud näitasid, et kõige tugevam seos oli perfluorooktaansulfoonhappe (PFOS) ja maksavähi vahel. Kemikaaliga kokku puutuvatel isikutel oli 4,5 korda suurem tõenäosus haigestuda maksavähki, võrreldes nendega, kelle PFOSi sisaldus veres oli madalaim.