/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2020/10/02/13386219t1hbca0.jpg)
Pole üllatav, et raske füüsiline töö kurnab, aga kuidas on lood raske vaimse tööga? Tundide kaupa intensiivselt mõeldes väsib samuti. Nüüd on teadlastel uusi tõendeid, mis selgitavad, miks see nii on.
AVASTUS ⟩ Mõtlemine väsitab üllataval põhjusel
Teadusajakirjas Current Biology avaldatud uuring näitas, et kui intensiivne vaimne töö kestab mitu tundi, põhjustab see potentsiaalselt mürgiste kõrvalsaaduste kogunemist eesajukoorde. See omakorda mõjutab kontrolli otsuste üle, nii et kasutusse võetakse lihtsad lahendused, mis ei nõua pingutust ega ajuressursside kulutamist.
«Mõjukad teooriad viitasid sellele, et väsimus on omamoodi aju loodud illusioon, mis sunnib meid lõpetama kõik, mida teeme, ja pöörduma rõõmustavama tegevuse poole,» ütleb Mathias Pessiglione Pariisis asuvast Pitié-Salpêtrière'i ülikoolist Medical Xpressis. «Kuid meie leiud näitavad, et kognitiivne (vaimne) töö toob kaasa tõelise funktsionaalse muutuse – kahjulike ainete kogunemise–, nii et väsimus oleks tõepoolest signaal, mis paneb meid töötama, kuid teisel eesmärgil: aju funktsioneerimise terviklikkuse säilitamiseks.»
Pessiglione ja ta kolleegid, sealhulgas uuringu peamine autor Antonius Wiehler, soovisid mõista, mis on vaimne väsimus tegelikult. Kuigi masinad suudavad pidevalt arvutada, ei saa seda teha aju. Nad tahtsid teada saada, miks. Teadurid kahtlustasid, et põhjus on seotud keha vajadusega vabaneda ainetest, mis tulenevad närvitegevusest.
Tõendite otsimiseks kasutasid nad magnetresonantsspektroskoopiat (MRS), et jälgida ajukeemiat tööpäeva jooksul. Nad vaatlesid kahte inimrühma: neid, kellel oli vaja kõvasti mõelda, ja neid, kellel olid suhteliselt lihtsad, vähem mõttetegevust nõudvad ülesanded.
Nad nägid väsimuse märke, sealhulgas vähenenud pupillide laienemist, ainult rasket tööd tegevas rühmas. Sellesse rühma kuuluvad inimesed näitasid oma valikutes ka nihet võimaluste poole, mis pakkusid lahendust lühikese viivituse ja vähese vaevaga. Neil oli ka kõrgem glutamaadi tase eesajukoores. Varasematele tõenditele toetudes väidavad autorid, et glutamaadi kogunemine muudab eesajukoore edasise aktiveerimise kulumahukamaks, nii et mõttetegevuse kontroll on pärast mõtteküllast tööpäeva raskem.
Kas sellest piirangust saab kuidagi mööda hiilida?
«Ma kardan, et mitte tegelikult,» ütles Pessiglione. «Kasutaksin vanu häid retsepte: puhka ja maga! On häid tõendeid selle kohta, et glutamaat eritub une ajal sünapsidest.»
Teadlased soovitavad vältida väsinult oluliste otsuste tegemist.