T, 4.10.2022

5 põhjust, miks süüa hapendatud toite iga päev

Eliisa Hermlin
, Toitumisterapeut
5 põhjust, miks süüa hapendatud toite iga päev
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hapendatud köögiviljad passivad nii võileivale kui ka praekõrvaseks. Teiste seas on pildil fenkoli ja tśilliga hapukapsas ning kardemoni ja ingveriga porgand.
Hapendatud köögiviljad passivad nii võileivale kui ka praekõrvaseks. Teiste seas on pildil fenkoli ja tśilliga hapukapsas ning kardemoni ja ingveriga porgand. Foto: Konstantin Sednev

Tervis tuleb soolestikust ja soolestiku heaolu sõltub sealsetest bakteritest. Suvesoojas valminud aia- ja metsasaadused on tervisele kasulikud. Hapendamise kaudu võime neile aga veelgi väärtuslikke mõjusid lisada, kirjutab Puhas mina tervisliku toitumise- ja eluviisi programmi toitumisterapeut Eliisa Hermlin.

Hapendatud toitude tarbimine aitab rikastada soolestiku bakterite kooslus, mida peetakse hea tervise aluseks.

Hapendamise maailm on mitmekesine

Moetoiduks on saamas poelettidel juba üpris laialt saadaval olev hapendatud koreapärane hiinakapsasalat kimtši. Tagasi hakkab tulema ka soov katsetada esivanemate tavapärast toidusäilitamise viisi ehk hapendamist.

Kui vanasti oli oskus hapendada midagi tavapärast, siis tänapäeval peame seda oskust õppima ja kogema. Seda võib teha nii omal käel, kui ka võtta mõni lühikursus, kus kõik etapid lahti räägitakse ja untsu mineku kohad selgeks tehakse.

Kodus on võimalik hapendada peaaegu kõike, mis aias kasvab: kurke (kõige tuntum ja lihtsam alustamiseks), tomateid, suvikõrvitsaid, porgandeid ja peete. Kuid mitte ainult. Ise on võimalik hapendada lisaks tavapärastele kurkidele ka seeni või teha kasvõi juba mainitud moetoitu kimtšit!

Niisiis, kui sõna hapendamine kõlab millegi väga keerulisena, siis tegelikult on see lihtne ja igati väärt katsetamist. Mida hapendatud toidud meile anda võivad?

1. Positiivne toime kogu kehale

Meile tuntud bakteritest enamus ei põhjusta haigusi, vaid vastupidi, nad toetavad oma elutegevusega inimese organismi normaalset toimimist. Just hapendatud ehk fermenteeritud toidud suurendavad soolestiku mikrobioota mitmekesisust. Lisaks kasulikele piimhappebakteritele (millest osadel võib olla ka probiootiline toime) sisaldavad näiteks hapendatud köögiviljad ka prebiootikume ehk vajalikku toitu sõbralikele bakteritele – võit on kaks ühes!

2. Immuunsuse tugevdamine

Hapendatud toidud võivad sisaldada ka probiootilise toimega bakereid, millel on tuvastatud toetav toime külmetushaiguste seljatamisele. Lisaks on hapendatud toidud immuunsusele oluliste vitamiinide ja mineraalainete rikkalikuks allikaks. Näiteks sisaldub huvitava maitsega kimtšis rohkelt A-, C- ja K-vitamiine, aga ka kaltsiumit, rauda, seleeniumi. Boonuseks muudab fermentatsioon toitained paremini omastatavaks.

3. Tugi närvisüsteemile

Aju ja soolestiku vaheliste seoste uurimine annab järjest rohkem kinnitust, et soolestiku heade bakterite ja vaimse tervise vahel on tugev seos. Nii, nagu ütleb ka vanarahvatarkus – terves kehas, terve vaim! Kui rikastame soolestikubakterite mitmekesisust, toetame seeläbi enda vaimset tervist.

4. Kergem kaalunumber

Hapendatud toitude söömine on seotud vähenenud kehamassiindeksi ja vööümbermõõduga, mis lisaks kergemale enesetundele avaldab meeldivaid tulemusi kaalunumbris.

5. Paranenud seedimine

Hapendatud toidud aitavad hoida kõhu läbikäimise regulaarsena ja parandavad seedimist. Toetades enda soolestiku funktsioone, saame lisaks eelloetletud positiivsetele mõjudele otseselt mõjutada enda organismi seedeprotsesse, parandada insuliinitundlikkust kehas ja tõsta üldist heaolutunnet.

Rohkem teavet ja oskusi hapendamise võimaluste kohta võib saada siit.

Märksõnad
Tagasi üles