Metspalu: geneetiliselt oleme sugulased pigem lätlaste kui soomlastega

Andres Metspalu Foto: Peeter Langovits

Kuigi kultuuriliselt ja keeleliselt on soomlased meile väga lähedased, oleme me geneetiliselt pigem sugulased lätlastega, tõdes Eesti geenivaramu direktor Andres Metspalu tänasel majanduskonverentsil Eesti-Soome majandusliit.

«Kui hakata vaatama, siis siin on meri vahel, see on ainult mõni kuu aastast jääs ja ujuda on külm. Nüüd on lihtne sõita, aga omal ajal oli seal palju pusimist,» selgitas Metspalu, miks eestlased jagavad geene pigem lätlaste ja soomlased pigem rootslastega.

Ta tõi ka välja, et vastupidiselt ootustele, ei ole eestlased geene pidi väga lähedaselt seotud hõimlaste ungarlastega, kes pärilikkuse poolest sarnanevad pigem sakslastega.

«Kui vaadata ainult Euroopat, siis paistame erinevad, kui paneme kõrvale ka hiina ja nigeeria härrasmehe, siis paistame sarnased,» lisas ta sama.

Geneetika uurimine on Metspalu sõnul oluline, kuna ainult nii on võimalik täpselt kindlaks määrata, millised ravimid millistele inimestele mõjuvad. Kuna praegu valmistatakse neid pigem põhimõttel «Üks suurus sobib kõigile.»

«Poes ei osta ka ju inimesed kõik number 40 kingi, vaid ikka saab valida, on number 36, 39, mõne jaoks number 56,» rääkis ta ja lisas, et kui inimesed ostaksid muid kaupu, mis pooltel juhtudel lihtsalt ei sobi või ei toimi, oleks pahameelt palju. Ravimite puhul miskipärast on inimesed selle kurva tõsiasjaga lihtsalt leppinud.

Lisaks sellele, et inimene, kelle geenid on kaardistatud, teab, milliseid ravimeid võtta ja milliseid mitte, on talle ka teada, millised haigused teda kaugemas või lähemas tulevikus kimbutada võivad ning kuidas neist hoiduda.

«Tihti soovitatakse inimestel tervise huvides joosta, aga kõik inimesed tohigi joosta.»

Enese geenikaarti tutvustades tõi Metspalu välja, et sealt võib järeldada, et tal on oht, et vanemas eas võib tekkida rohekae, mis oli ka tema vanaisal. Samuti soodumus liiga isukalt süüa.

«Aga ma sain selle alles mõne päeva eest teada,» lisas ta.