T, 4.10.2022

Viis märki, mis võivad viidata, et sinu kõhubakterid on õnnetud

Iti-Ingris Sei
, Südameapteegi proviisor
Viis märki, mis võivad viidata, et sinu kõhubakterid on õnnetud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Soolestikus on laias laastus 20 protsendi ulatuses kasulikke baktereid.
Soolestikus on laias laastus 20 protsendi ulatuses kasulikke baktereid. Foto: Shutterstock

Meie seedesüsteemil ja organismi mikroflooral laiemalt on märkimisväärne mõju kogu keha ja vaimu tervisele. Mis bakterite õiget tasakaalu ohustab, millised märgid probleemidele viitavad ja kuidas bakterite kooslust õnnelikuna hoida, selgitab Südameapteegi proviisor Iti-Ingris Sei.

Inimorganismi loomulik osa on bakterite, aga ka seente ja viiruste kooslus, mis on tasakaalu korral inimesele kasulik. Kõige rohkem on mikroobe meie seedetraktis, kus nad moodustavad kaitsva kihi, takistades keemilistel ja füüsilistel mõjutustel ning potentsiaalselt ohtlikel mikroobidel või parasiitidel kahju tegemast. Kui organismis on mikroorganismide kogumit kokku kuni neli kilogrammi, siis ainuüksi soolestiku mikrofloora moodustab sellest umbkaudu kaks kilogrammi.

Erinevaid bakterite liike on soolestikus sadu, igaühel oma kindlad ülesanded. Üldisemalt öeldes soodustavad nad seedetegevuse toimimist, sünteesivad mõningaid meile vajalikke vitamiine ja rasvhappeid, mõjutavad inimkeha aine- ja energiavahetust, närvisüsteemi toimimist ning immuunsüsteemi.

Soolestikus on laias laastus 20 protsendi ulatuses kasulikke, 30 protsendi ulatuses kahjulikke ja 50 protsendi ulatuses neutraalseid baktereid. Neutraalsed bakterid toimivad vastavalt keskkonna mõjutustele kas kasulike või kahjulikena. Mikroorganismide koosluse kujunemist mõjutab osaliselt geneetika, kuid rohkem välised tegurid, nagu toitumine, ravimite tarvitamine, stress. Seetõttu on väga tähtis hoida toitumise ja elustiiliga oma seedetrakti mikrofloorat – nimelt võib vale toitumine, teatud ravimite tarvitamine või tervist kahjustav eluviis kergesti tekitada mikrofloora tasakaalu häireid ehk düsbakterioosi.

Märgid võimalikest häiretest bakterite tasakaalus

Seedetrakti mikrofloora tasakaalu võib häirida see, kui häid baktereid on liiga vähe, kahjulikke baktereid liiga palju või on bakterite mitmekesisus vähene. Mikrofloora tasakaaluhäire sümptomid võivad avalduda väga erineval moel.

1) Seedetraktihäired, nagu kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõhuvalu või liigsed gaasid, on kõige tavapärasem ja kiiremini tuntav märk võimalikest probleemidest bakterite tasakaalus. Ka kõrvetised, refluks ning toidutalumatus võivad olla düsbakterioosist tingitud. Tõsisematest soolestiku probleemidest on leitud düsbakterioosi seos ka põletikuliste soolehaigustega, nagu Crohni tõbi ja haavandiline koliit. Samuti ärritunud soole sündroom, mis on levinuim soolestikuhaigus nii naistel kui meestel.

2) Vastuvõtlikkus haigustele ja krooniline väsimus. Inimesel ei pruugigi esineda silmanähtavaid probleeme, kuid immuunsüsteemi häirumise tõttu võib organism olla vastuvõtlikum nakkustele, võib esineda kroonilist väsimust ja sagedasemaid haigestumisi.

3) Ärrituvus. Mõningane seos on leitud düsbakterioosi ja närvisüsteemi toimimise vahel. Tasakaalust väljas mikrofloora võib olla osaline ka kergesti tekkiva ärritumise ning isegi ärevuse ja depressiooni esinemisel.

4) Allergilised reaktsioonid või nahahaigused. On võimalik, et tasakaalust väljas mikrofloora põhjustab ka rohkemaid allergilisi reaktsioone ning võib mängida rolli teatud nahahaiguste esinemisel, nagu näiteks akne, nahalööbed ja psoriaas.

5) Muud haigused. Teadlased on leidnud seoseid seedetrakti mikrofloora koosluse häirete ja veel mitme tõsisema haiguse vahel. Näiteks metaboolne sündroom, mis võib põhjustada nii ülekaalulisust, teist tüüpi diabeeti kui ka südame-veresoonkonna haigusi. Isegi vähkkasvajate korral on avastatud, et haigetel on seedetrakti mikrofloora erinev tavapärasest.

Bakterite õige tasakaalu valem: toitumine, liikumine ja vähem stressi

Väga tähtsal kohal bakterite tasakaalu hoidmisel on toitumisrežiim. Rasva- ja suhkrurohke menüü soodustab mitmete bakterite hävimist, vähendades soolestiku mikroobide liigirohkust. Kiudaineterikas toit on aga toiduks ka meie seedetraktis olevatele headele bakteritele ja soodustab seedetegevust. Vanusega väheneb heade bakterite (laktobakterid, bifidobakterid) osakaal. Seda paratamatut suundumust aitab tasakaalustada tervist edendav toitumine ja elustiil.

Tervisespordil on leitud soodne seos tasakaalus soolestiku mikroflooraga. Kõige paremini mõjuvad aeroobsed tegevused, nagu näiteks jooksmine, kõndimine, ujumine ja rattasport.

Stressi kontrolli all hoidmisega hoiame ka oma soolestiku mikrofloorat, kuna on leitud, et stress põhjustab heade bakterite ja bakterite mitmekesisuse vähenemist soolestikus.

Bakterite tasakaalu mõjutavad ravimid

Teatud ravimite tarvitamine võib mõjuda halvasti seedetrakti bakterite kooslusele. Mõningad ravimid, mis võivad mõjutada mikrofloorat, on näiteks mittesteroidsed põletikuvastased ained (näiteks ibuprofeen), kolesterooliravimid statiinid ja antipsühootikumid. Ka pikaajaline prootonpumba inhibiitorite kasutamine, mida võetakse mao happesuse vähendamiseks refluksi või maohaavandite korral, võib mõjuda mikrofloora tasakaalule. Kindlasti mõjutavad mikrofloora kooslust antibiootikumid. Kõiki ravimeid tuleks pikaajalisel tarvitamisel võtta vaid arsti poolt määratuna ja kokkulepitud ajaperioodi jooksul.

Häid baktereid saab juurde toidust või preparaatidest

Probiootikume ehk häid baktereid on mõistlik tarvitada juurde, kui esineb seedetraktiprobleeme, kahtlustatakse tervisehädade põhjusena düsbakterioosi või kasutatakse antibiootikume mõne haiguse raviks. Probiootikume saab teatud toidust, näiteks jogurt, hapukapsas, keefir, hapukurk, pehmed juustud (gouda).

Kui aga toiduga suuremaid koguseid tarbida ei jõua või tundub, et sellest ei piisa, siis tuleks kasutada probiootikumi preparaate, mis on saadaval nii kapslite, tablettide, pulbrite kui ka tilkadena. Mõnele on lisatud ka prebiootikume, mis on headele bakteritele lisatoiduks ja soodustavad nende kasvu seedetraktis. Probiootikumide kasutamine aitab suurendada seedetraktis heade bakterite osakaalu ja mikrofloora mitmekesisust. Nende kasutamisega võiksid siiski ettevaatlikumad olla immuunsüsteemi haigustega patsiendid, kellel on soovituslik konsulteerida enne probiootikumi tarvitamist arstiga.

Märksõnad
Tagasi üles