Ahvirõuged on põhjustanud teatud juhtudel surma (1)

PM Tervis
Copy
Ahvirõuged. Pilt on illustratiivne.
Ahvirõuged. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

​Kümnete tuhandete tänavu maailmas registreeritud ahvirõugete juhtumitega on kaasnenud ka tosin surmajuhtumit. Esmakordselt on mõned neist esinenud väljaspool Aafrikat, riikides, kus viirus tavaliselt ei levi, vahendab CNN.

Alates 1. jaanuarist on ülemaailmselt teatatud enam kui 31 000 ahvirõugete juhtumist, neist üle 10 000 Ameerika Ühendriikides. Enamik inimesi on taastunud kodus ilma püsivate probleemideta. Kuid arstid töötavad selle nimel, et mõista, miks ahvirõuged võivad osutuda mõnel juhul väga raskekujuliseks ja harva ka surmavaks.
Maailma terviseorganisatsiooni viimaste andmete kohaselt on Hispaanias ahvirõugetesse surnud kaks, Brasiilias üks, Ecuadoris üks ja Indias üks nakatunu – kõik need on niinimetatud mittedeemilised riigid, kus viirus muidu ei levi.
Hiljutises sotsiaalmeedia kaudu toimunud küsimus-vastus ülekandes ütles WHO ahvirõugetele reageerimise rühma tehniline juht dr Rosamund Lewis, et selge arusaamise puudumine haiguse tõsidusest on üks põhjusi, miks nakkushaigusi on keeruline seljatada.
«Kui inimesed puutuvad kokku nakkusetekitajatega, reageerivad nad erineval viisil,» ütles ta. Mõnel neist ei teki mingeid sümptomeid või tekivad ainult kerged probleemid, näiteks väike palavik. Teistel aga tekivad väga tõsised tüsistused. «Me näeme seda praegu,» ütles ta.
Lewis lisas, et WHO on igalt riigilt küsinud lisateavet ahvirõugete surmajuhtudega seotud asjaolude kohta.

Hispaanias suri kaks varem tervet meest

Eriti palju küsimusi on tekitanud kaks hiljutist juhtumit. Hispaania riikliku mikrobioloogiainstituudi direktori dr Isabel Jado raportis öeldakse, et surid 44- ja 31-aastased mehed. Juhtumid ei tundu olevat omavahel seotud. Mehed ei tundnud teineteist ega olnud samast piirkonnast. Enne ahvirõugete saamist olid nad terved ja neil ei olnud raskeid kaasuvaid haigusi, näiteks riskitegureid nõrgenenud immuunsüsteemi tõttu.
Mõlemal mehel tekkis entsefaliit ehk ajuturse, mille võivad vallandada viirusinfektsioonid. Lõpuks langesid nad koomasse ja surid.
USA haiguste kontrolli ja tõrje keskuse epidemioloog ja rõugeviiruste ekspert Andrea McCollum ütleb, et entsefaliit on väga haruldane haigus, mis on teadaolevalt seotud ahvirõugetega. Sellest on teatatud ahvirõugeid põdevatel inimestel Lääne-Aafrikas ja ühel patsiendil USA-s 2003. aastal.
«Me ei tea, miks mõnel neist patsientidest on entsefaliit,» ütles McCollum CNN-ile.
Ahvirõugete haiguse raskusaste sõltub tõenäoliselt inimese üldtervisest, tervishoiuressurssidest, millele tal on juurdepääs, ja viiruse tüvest, millega nad on nakatunud.
McCollum ütleb, et Kesk-Aafrika Kongo kogukonnas on umbes 11 protsenti ahvirõugete juhtudest surmaga lõppenud, peamiselt seetõttu, et elanikkonda ei ole vaktsineeritud isegi sellega seotud rõugeviiruste vastu, mis pakuks kaitset ka ahvirõugete eest.
Vastavalt andmetele, mis pärinevad enamasti Nigeeriast, on Lääne-Aafrikas ahvirõuged surmavad umbes ühel protsendil juhtudest. Samuti on seal ilmnenud, et inimestel, kes surevad ahvirõugetesse, on sageli immuunfunktsioon alanenud, näiteks halvasti kontrollitud HIVi tõttu.
McCollum ütles, et imikutel on suurem risk tõsiste tagajärgede tekkeks, kuna neil ei ole täielikult toimivat immuunsüsteemi. Samuti on rasedatel vähenenud immuunsus ja neil võib olla suurem risk ahvirõugetega nakatuda.
Arvatakse, et Lääne-Aafrikas ringlev viirusetüvi – sama, mis praegu ringleb USA-s ja teistes mittenedeemilistes riikides – põhjustab kergemat haigust kui Kongo tüvi.
Väljaspool neid endeemilisi olukordi pole palju infot, kuidas ja miks võivad juhtumid raskekujuliseks muutuda. Rahvatervise ametnikud ütlevad, et nad õpivad käigu pealt.

Valu tõttu haiglasse

Ameerika Ühendriikide esimeste juhtumite aruandes öeldakse, et 954 patsiendist, kelle kohta on teave kättesaadav, hospitaliseeriti umbes üks 12-st ehk kaheksa protsenti.
«Me teame, et siin on palju patsiente, kes on hospitaliseeritud,» ütles McCollum. Arstid teatavad, et mõned tüsistused, mida nad ravivad, on urogenitaalsed tüsistused või infektsioonid, mis levivad silmadesse, «seega on see siiski väga tõsine haigus,» ütles ta.
McCollum ütleb, et ametnikud kuulevad ka, et mõned patsiendid on tulnud haiglasse võtta valu leevendamiseks. Muudel juhtudel võetakse vastu inimesi, kellel on sellised riskifaktorid nagu nõrgenenud immuunsus, et arstid saaksid neid tähelepanelikult jälgida.
Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles