WHO tahab leida ahvirõugetele uut nime

Nahalööve tekib 1-3 päeva pärast palaviku teket. Lööbega on haaratud enamasti nägu, peopesad, jalatallad ja suguelundid. Foto: Shutterstock

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) tahab leida ahvirõugetele uut nime ja teisipäeval kutsuti üldsust appi otsima nime, mis ei oleks nii stigmatiseeriv.

WHO on mais maailmas liikvele läinud tõvele nime pärast juba mõnda aega muret tundunud.

Asjatundjad hoiatavad, et nimi võib häbimärgistada ahve, kelle järgi see viirusnakkusele pandud on, kuid kel ei ole selle levimisega vähimatki pistmist, ja Aafrika mandrit, millega ahve sageli seostatakse.

Näiteks on Brasiiliast tulnud teateid inimestest, kes ründavad nakkuse kartuses ahve.

«Inimese ahvirõugetele pandi nimi enne praeguseks välja kujunenud haiguste nimetamise tava,» ütles WHO pressiesindaja Fadela Chaib Genfis ajakirjanikele.

«Me tahame tõesti leida nime, mis ei oleks stigmatiseeriv,» lisas ta ja ütles, et sellele saab igaüks kaasa aidata veebilehe https://icd.who.int/dev11 vahendusel.

Viirus sai nime ahvirõuged, sest see tuvastati esimest korda 1958. aastal Taanis uuringuteks laboris peetud ahvidel. Nüüdseks on tõbe leitud paljudel loomadel, viimasel ajal eriti närilistel.

Inimestel tuvastati ahvirõuged esimest korda 1970. aastal Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Nakkus piirdus seni teatud Lääne- ja Kesk-Aafrika piirkondadega, kus see on endeemne.

Mais läks aga nakkus maailmas liikvele, levides eeskätte meestega seksivate meeste hulgas.

WHO andmetel on aasta algusest peale maailmas registreeritud üle 31 000 nakkusjuhu ja surnud on 12 inimest.