Kumb on ohutum – kas jalg- või tõukeratas?

Jalgrataste nutiparkla Rakvere Põhjakeskuse juures Foto: Kuvatõmmis videost

Oslos hakati elektritõukerattaid laenutama 2019. aasta märtsis. Norrakad tahtsid vaatamata algse elevuse eksitavale mõjule teada, millised on tõukeratta kasutamisega kaasnevad positiivsed ja negatiivsed mõjud ning võrdlesid tulemusi jalgratta kasutajate omadega. 

Norra transpordiökonoomika instituudi andmetel on tõukeratastest saanud populaarne linnasisene liikumisvahend. Vahetult pärast e-tõukeratta rentimise kasutuselevõttu sai selgeks, et sellel uuel transpordiliigil on mõned varjuküljed – suur vigastuste oht, kui seda kasutavad joobes inimesed ja vähene kiivri kasutamine. Samad probleemid on olulised ka jalgratturite jaoks. Kuid vaatamata rattasõiduga seotud vigastuste riskile on jalgrattasõit üldiselt rahvatervisega positiivselt seotud ehk siis tervisele kasulik.

Elektrilised tõukerattad nii ilmset kasu tervisele ei näita, kuid kaudselt – tänu reostuse vähenemisele – võivad need rahvatervisele positiivselt kaasa aidata. 2020. aastal teatas Norra transpordiökonoomika instituut, et vähemalt esialgu asendavad tõukerattasõidud pigem kõndimist 60 protsendil juhtudest, jalgrattakasutust 6 protsenti, ühistransporti 23 protsenti ja autosid vaid 8 protsenti. Autostunud Tallinnas oleks ka see päris tubli tulemus esimese aasta kohta. Esimese aasta kohta tehtud aruandes jõuti järeldusele, et tõukerattad ei paku praegu ilmselget kliimakasu, kuid see võib tulevikus muutuda.