"Igavesi kemikaale" saab nüüd lõhustada, kuid ohtliku reostuse probleemi see siiski ei lahenda

Foto: Pixabay, Pexels

PFAS-e ehk sünteetiliste kemikaalide rühma, mida on igal pool laialdaselt kasutatud alates 1950. aastatest, nimetatakse põhjusega "igavesteks kemikaalideks". Bakterid neid ei lagunda, tuli neid ei hävita ning vesi ja õhk kannavad neid vaid edasi. Kui need mürgised kemikaalid ka maetakse, leostuvad need ümbritsevasse pinnasesse, muutudes püsivaks probleemiks tulevastele põlvkondadele. Nende lagundamisprotsess, mis laboris ja ilmselt ka tööstuslikul tasemel toimib, on leiutatud, kuid see ei lahenda paraku probleemi. 

Northwesterni ülikooli keemikud on teinud pealtnäha võimatut. Kasutades suhteliselt madalaid temperatuure ning odavaid ja tavalisi reagente, töötas uurimisrühm välja protsessi, mis põhjustab kahe peamise PFAS-i ühendite klassi lagunemise, jättes maha vaid healoomulised lõpptooted.

PFAS tähendab per- ja polüfluoritud alküülühendeid. Need on laialdaselt kasutatavad (kosmeetikas, eriti veekindlates toodetes; kööginõude nakkumisvastaste katetena, riiete vett ja rasva hülgavaks tegemisel jne) tehiskemikaalid, mis aja jooksul kogunevad inimorganismi ja keskkonda. Neid nimetatakse igavesteks kemikaalideks, sest püsivad keskkonnas ja organismis äärmiselt kaua. Need võivad põhjustada terviseprobleeme, näiteks maksakahjustusi, kilpnäärmehaigust, rasvumist, viljakusprobleeme, immuunsüsteemi kahjustusi ja vähktõbe.