AVASTUS ⟩ Marsil saaks kasvatada vähemalt kolme toidukultuuri

Redised on tervisele kasulikud. Foto: Shutterstock

Kui oleme ületanud kõik Marsile jõudmisega seotud väljakutsed, peame välja mõtlema, kuidas muuta sealne elu jätkusuutlikuks – põllukultuuride kasvatamine on selle põhiosa, kirjutab Science Alert.

Nagu võis näha filmis «Marslane», kus Matt Damon üritas punasel planeedil ellu jääda, võib Marsi maastikul teoreetiliselt kasvatada põllukultuure — seda arvamust toetavad NASA katsed.

Kuid see pole lihtne. Lisaks sellele, et kruus ja tolm ei sisalda orgaanilist ainet ja kasulikke mikroobe, on see täis ka sooli ja mineraale, mis sunnivad taimi ellujäämise nimel võitlema.

Nüüd pakub uus uuring lahendust: lutsernitaimed. Teadlased on kindlaks teinud, et see söödakultuur suudab ellu jääda karmis vulkaanilises pinnases, nagu see, mis katab Marsi, ja seda saaks seejärel kasutada väetisena, et kasvatada selliseid toiduaineid nagu naeris, redis ja salat.

«Marsi pinnase madal toitainete sisaldus ja vee kõrge soolsus muudavad need kõlbmatuks otseseks kasutamiseks toidukultuuride kasvatamiseks Marsil,» kirjutavad teadlased artiklis.

«Seetõttu on oluline välja töötada strateegiad toitainete sisalduse suurendamiseks Marsi pinnases ja soolase vee magestamiseks pikaajaliste missioonide jaoks.»

Varasemad uuringud on näidanud, et taimede jaoks oleks Marsi pinnasel kasvamine tõeline võitlus elu eest, kui pinnasesse ei lisata täiendavaid toitaineid. Siin mängib lutsern oma osa.

Marsi pinnase täpne jäljendamine on keeruline, kuid teadlased panid kokku parima võimaliku lahenduse.

Nad leidsid, et lutsern suutis ilma täiendava väetiseta kasvada sama hästi kui Maa pinnases.

Seejärel testiti kunstlikult loodud Marsi pinnast, lisades sinna väetisena lutserni. Edukalt kasvas naeris, redis ja salat – kolm vähe hooldust ja vett vajavat, kiiresti kasvavat taime.

Asja juures on aga ka konks: värsket vett oli siiski vaja. Edasiste katsete põhjal arvab meeskond, et Marsil saadaolevat soolast vett saaks töödelda teatud tüüpi merebakteritega ja seejärel filtreerida läbi vulkaanilise kivimi, et toota põllukultuuride kasvatamiseks vajalikku magedat vett.

Simuleeritud pinnases puudusid ka mõned mürgised perkloraatsoolad, mis tuleks magestatud veega Marsi pinnasest kuidagi välja pesta. See on aga juba eraldi väljakutse.

Lutserni kasvatamine Marsil väetisena maksaks aga kindlasti vähem kui toidukülmikute transportimine miljonite kilomeetrite kaugusele punasele planeedile – ja see pole ainus toitainete allikas, mida suudaksime Maast eemal toota.

«See uuring näitab, et Marsil on võimalik pinnast ja veevarusid töödelda põlluharimiseks, et säilitada seal missioone ja püsiasustusi,» kirjutavad teadlased.

Uuring avaldati ajakirjas PLOS One.