T, 4.10.2022

Tarkuseteri silmade tervisest

Apotheka
Tarkuseteri silmade tervisest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Shutterstock

Hea nägemise korral mõtleme silmade tervisele vaid siis, kui mõni ootamatu mure selleks põhjust annab. Suvistesse seiklustesse sukeldudes tasub silmade kaitsmine võtta kindlasti südameasjaks.

Päike on alati oodatud ning küllap on ka selle kiirguse kahjulik mõju nüüdseks kõigile teada. Soovitus kaitsa end ülemäärase päikesekiirguse eest ei kehti aga ainult naha, vaid ka silmade kohta. KSA silmakeskuse optometrist Elvira Mazurtšaki sõnul tuleb ka silmi päikesevalguse eest kaitsta, kuna ultraviolettkiirgus tungib silma eri kihtidesse. „Aja jooksul võib päikesekiirgus tekitada lühiajalisi vaevusi ning lõppeda püsiva pöördumatu kahjuga. UV-kiirgus kiirendab sellist silma haigusseisundit nagu katarakt ehk silmaläätse hägustumine. Hallkae on enamasti küll seotud vananemisega, aga ka päikesekiirgus soodustab selle teket,“ selgitab Mazurtšak.

Optometrist lisab, et UV-kiirguse tagajärjel on levinud muutused silma pealmistel kihtidel. Nendeks on pingveekula ehk healoomuline kollakas rakkude kogum silmavalgel ja pretüügium ehk tiibkile, mis areneb silma sarvkestale ja võib lõpuks mõjutada ka nägemisteravust. Silmadesse võivad tekkida neevused (sünnimärgid), mis vajavad samasugust tähelepanu nagu keha omad. Kõiki neid silmaprobleeme on aga võimalik ennetada, kui kaitsta silmi hoolikalt päikese eest.

Päike murrab ka läbi pilve

Kõige sagedasemad suvised silmakaebused on valgustundlikkus, kipitus ja punetus. Päikese ohtlikku mõju silmadele ei pruugi tihtipeale ise tajuda. Risk saada silmade päikesepõletus on aga sama suur kui nahal, kuna ilma kaitsvate päikeseprillideta on silmad kiirgusele avatud.

„Suvel veedame palju aega looduses – rannas ja vees. Päikeseprillideta on väga suur oht silma pealmise kihi põletuse ehk fotokeratiidi tekkeks,“ ütleb Mazurtšak. „Selle sümptomid on silmade kipitus, punetus, liigne pisaravool ja valguskartus.“

Päikesevalgus koosneb infrapunakiirgusest, nähtavast valgusest ja ultraviolettkiirgusest. Infrapunakiirgus ei kahjusta otseselt silmi. Vajadus päikeseprillide järele tekib juba varakevadel, olgugi et ilmad on jahedad ja õhk niiske. Inimese silmi mõjutab peamiselt UV-kiirgus ja kvaliteetsed päikeseprillid kaitsevad selle vastu 100%. Päikeseprille tasub kanda ka pilvise ilmaga, sest ka läbi pilve võib kiirgus silmi ohustada.

„Kõige kindlam on soetada päikeseprillid prillipoest, kus müüdav valik on kontrollitud standardite ja sertifikaatidega,“ annab optometrist nõu. Prille valides tasub jälgida, et need oleksid mugavad ka pikemaaegsel kandmisel.

Prillid igaks ilmaks ja tegevuseks

Päikeseprillide klaasid jaotatakse vastavalt nende tumedusastmele kategooriatesse nullist neljani. Mida suurem number, seda tumedam on klaas:

  • 0: pilvine ilm, valguse läbilaskvus 80–100%;
  • 1: vahelduv pilvisus, valguse läbilaskvus 43–80%;
  • 2: päike, valguse läbilaskvus 18–43%;
  • 3: tugev päike, valguse läbilaskvus 8–18%. Sobivad igapäevaseks kasutamiseks, samuti mägedes ja veekogudel;
  • 4: intensiivne päike, valguse läbilaskvus 3–8%. Sobivad kasutamiseks kõrgmäestikus, vee peal, aga ei sobi näiteks autojuhtidele.

Kategooriale lisaks võib päikeseprillidel olla kirjas ka klassi tüüp, kas tavaline (N), polariseeriv (P) või fotokroomne (F). „Polariseeriv klaas murrab päikese ultraviolettkiiri 90-kraadise nurga all, kõrvaldades nii silmadele ebameeldiva hajusvalguse ja peegeldused. Sellise klaasiga prillid sobivad hästi näiteks veespordialade harrastajatele,“ selgitab Mazurtšak.

Fotokroomne klaas tumeneb iseenesest UV-kiirguse käes. UV-kiirguse puudumisel muutub klaas taas läbipaistvaks. Fotokroomse klaasiga prillid sobivad hästi näiteks optiliste prilliklaaside kasutajatele, kes ei soovi eraldi päikeseprille kasutada.

Suvel eelistavad paljud lühinägevad inimesed kanda prillide asemel kontaktläätsi, sest nendega on nauditavam aega veeta ja ka päikeseprille kanda.

Silma jaoks on kontaktläätsed hästi disainitud „võõrkehad“, mida ei tohi kasutada üle ettenähtud aja, veemõnusid nautides või olukorras, kus silma võiks sattuda väiksemat prügi. Neid reegleid ignoreerides võib tekkida põletiku oht ja edaspidi ei pruugi silmad enam kontaktläätsi taluda.

Sõrmed silmist eemale!

Päikeseprillid ei hoia silmi ainult kiirguse eest, vaid kaitsevad ka liiva, tolmu ja väiksemate putukate silma sattumise eest, mis võivad silma limaskesta ärritada.

„Juhul kui väiksem võõrkeha satub silma, tekib kaitsereaktsioon ehk suur hulk pisaraid hakkab voolama ja enamjaolt uhutakse nii mustus silmast välja. Kui pisaravool ei aita, tuleks silma loputada vee või kunstpisaratega,“ ütleb optometrist. EMOsse tuleks pöörduda siis, kui valu tõttu ei suuda enam silmi lahti hoida ja katsed sodi silmast välja saada pole kandnud vilja.

Prügi ja baktereid võivad suvel silma sattuda sagedamini määrdunud käte kaudu, näiteks rannas või metsas puhkamas olles, kui puudub võimalus käsi pesta. Suvel on suurem tõenäosus silmapõletiku tekkeks ka pärast veekogudes ujumist või tünnisaunas sulistamist. Silmaärrituse ja -põletiku vältimiseks ei tasu nägu ja silmi pesemata kätega katsuda.

„Silmapõletiku esmased tunnused on tugev kipitus ja punetus silmades ning hommikuks on silmad rähma tõttu „kinni kleepunud“. Kui sümptomid paari päevaga silmi niisutades ei kao, peab pöörduma perearsti poole,“ ütleb Mazurtšak.

Kui kiirgus ja võõrkehad kõrvale jätta, on suvi ja sellega kaasnev õhuniiskus siiski palju silmasõbralikum kui õhk talvel siseruumides, kus on keskküte, õhukonditsioneerid ja kunstvalgus, mis limaskestasid kuivatavad.

Säravate silmade apteek

Alati on kasulik koduses apteegis hoida varuks kunstpisaraid või niisutavaid silmatilku, mis aitavad vajalikul hetkel leevendada ebamugavustunnet silmas või loputada välja sinna sattnud pisemagi prügi.

Apotheka apteegi proviisor Anne-Mai Rogenbaum soovitab sobiva toote leidmiseks kindlasti apteekrilt nõu küsida, sest tarvis on arvestada mitme teguriga:

  • kas oled läätsekandja,
  • kui kaua on silmakuivus kimbutanud,
  • kui sageli silmatilku kasutad.

Olenevalt tootest säilivad silmatilgad avatuna pakendis ühest kuust kuni poole aastani. Uuema koostisega tilgad teevad töö ära efektiivsemalt ja piisab vaid paarist tilgast päevas. Seda tüüpi tilgad sobivad neile, kellele ei meeldi pidev silmade niisutamine.

Silmatilkades kasutatakse tänapäeval ka toimeained, mis on olnud pikalt tuntud näohoolduses, näiteks hüaluroonhapet, millel on head niisutavad omadused.

Kõige sobivamat niisutajat ei pruugi aga leida esimesel korral, vahel tuleb selleks erinevaid valikuid katsetada.

Tagasi üles