T, 4.10.2022

Jalgade hingeelust lähemalt

Apotheka
Jalgade hingeelust lähemalt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Shutterstock

Meeletu kuumus, seiklused liival ja murul võivad jätta jalgadele nii mõnegi meele mõruks tegeva jälje. Et jalad püsiksid kerged ja kaunid, võta kasutusse alljärgnev spikker.

Kuidas oma jalgade eest suvel hoolitseda? Nõu annavad omanimelise taastusravikliiniku juht Reio Vilipuu ja Apotheka Tartu Kaubamaja apteegi proviisor Margit Karileet.

  • Kuivad tallad ja lõhenenud kannad

Muidugi on mõnus soojal liival ja murul paljajalu silgata ning kinniste jalatsite kammitsaist pääsenud varbaid rihmikutes sirutada. Et seda aga kaua ja mõnuga nautida saaks, tasub jalgade eest korrapäraselt hoolitseda, sest vaid nii püsivad need pehmed ja mõnusad. Igaõhtuse pesu ja kreemitamise kõrval tasub vähemalt kord nädalas võtta ette ka üks põhjalikum jalahooldus.

Leia endale meelepärane jalavannisool! Mõnus jalavann ei aita ainult ära hoida kannalõhede teket, vaid vähendab ka jalgade higistamist ja pehmendab konnasilmi.

Koori! Apteegis on müügil koorivad sokid, mis mõjuvad kiiresti ja tõhusalt ennetava jalamaskina (Easypeel jalgu kooriva efektiga sokid). Proviisor Margit Karileet soovitab neid kasutama hakata 3–4 nädalat enne oodatavat tulemust. Toode on efektiivne ka raskesti ligipääsetavates kohtades, nagu küünevallidel, tallaalustes nahavoltides ja varbavahedes. „Pehme ja sile nahk aitab vältida nahapaksendite korral tekkivaid kannalõhesid,“ selgitab Karileet. Koorivaid sokke võib kasutada, kui jalgadel pole haavu ega nahakahjustusi. Pärast koorimist tuleb vältida otsest päikesevalgust jalgadele, kasutada päikesekaitset ja niisutavat kreemi.

Niisuta! Jalavanni järel ning pärast viili või riiviga nahapaksendite eemaldamist poputa jalgu toitvaid õlisid sisaldava jalamaskiga. Kui nahk on väga kuiv ja sügavate lõhedega, määri ööseks kandadele paks kiht kreem-palsamit (nt Ciccarelli kreem lõhenenud kandadele (75 ml) ) ja tõmba selle peale puuvillased sokid.

Uurea – eriti tõhusaks niisutuseks

Eriti tõhusalt niisutavad kuiva nahka uureat sisaldavad jalakreemid, vahud, geel-õlid ja emulsioonid. Uurea sisaldus kreemides on 10–50 protsenti. Sellistel toodetel on ka kooriv, poore avav ja pehmendav toime (nt Babé jalakreem 10% uureaga (100 ml)).

NB! Uureaga kreeme ei tohi kasutada vigastatud nahal. Karileet soovitab parima niisutava efekti saamiseks kanda uureaga toodet nahale kohe pärast pesemist või veeprotseduure.

  • Veenilaiendid

Füsioterapeut Reio Vilipuu sõnul tuleks ka suvel kanda kompressioonsukki, kui veenilaiendid tõsiselt kimbutavad. „Ühelt poolt on suvel hea, et inimesed liiguvad rohkem ja veene toetav lihaspump on aktiivsem. Kui aga haigus on juba raskemas staadiumis, kaasnevad suurema liikumisega ka rohkem tursunud jalad, mis vajavad kompressiooni,“ sõnab ta. Sukkade valikul on oluline jälgida märgistust CCL, mis annab märku, et toode on meditsiiniline (nt Scudotex sukkpüksid 70 den T3 Nature (S470NA/3), Scudotex sukad pitskummiga 70 den T3 Nature (S488NA/3), Scudotex põlvikud 70 den T3 Nature (S478NA/3))

Apteegist leiab ka veene tugevdavaid ja turset vähendavaid preparaate – peale määritavaid geele ja tablette. „Tablettidest jõuab toimeaine enamasti sügavamale kui geelist,“ märgib proviisor. Preparaatides sisalduvad toimeained vähendavad väikeste veresoonte ehk kapillaaride läbilaskvust ja haprust ning kaitsevad sellega kapillaare, mõjuvad põletikuvastaselt ja soodustavad verevarustushäirete leevenemist. Veenide turgutamiseks mõeldud preparaate on mõistlik kasutada kuurina (nt Mobiven Micro kapslid (20 tk), Vipis kastani-sireli tinktuur aerosool (84 g)).

Proviisor soovitab kindlaks teha, et turses jalgade põhjus poleks mõni tervisehäda, mis nõuaks kiiret arsti sekkumist. „Peab olema kindel, et jalad pole turses neeru- või südamepuudulikkuse tõttu,“ sõnab Karileet.

Külmageel turgutab ja leevendab

  • Külmageelid pakuvad jalgadele tõhusat turgutust (nt Ice Power külmageel (75 ml)). „See leevendab kiiresti ja tõhusalt valu ning põletikuvaevusi, alandab turseid ja vähendab lihaspingeid. Kasutatakse ka venituste ja lihaste ülekoormuse korral,“ lisab proviisor Karileet.
  • Väsinud ja turses jalad aseta pikaliasendis kehast pisut kõrgemale – mõjub alati hästi.
  • Kosuta end mineraalveega! Ka mineraalide tasakaalutus organismis võib tekitada turseid ja jalakrampe, aga ka vererõhuprobleeme ja diabeetikutel veresuhkru tõusu.

 

  • Villid ja konnasilmad

Kas teadsid, et villide tekkimist on võimalik ka uhiuusi kingi kandes ära hoida? Apteegis on saadaval ville ennetavad pulgad (nt Compeed ville ennetav pulk (8 ml)), mida hõõrutakse piirkonnale, kuhu võiks tekkida vill. Seda vahendit ei tohi hõõruda juba tekkinud villidele või haavadele.

Kui vill on siiski tekkinud, tuleb see katta plaastriga, et katki minnes mustus haava sisse ei pääseks. Mõned plaastrid sisaldavad ka haava desinfitseerivat ainet.

Kui seda ainet seal pole, tuleb katki läinud villist tekkinud haav kindlasti desinfitseerida, lasta kuivada ja seejärel kleepida peale plaaster. Tavaplaastrit tuleks vahetada iga päev. Hüdrokolloidplaastrid püsivad peal kauem ja neid tohib hoida haaval terve nädala (nt Compeed villiplaaster keskmine (5 tk)).

Konnasilmadele aitab igaõhtune soe vann. „Seejärel kuivata piirkond ja kanna täpselt paksendi peale kas hapet sisaldav plaaster, salv või vedelik (nt Urgo Cor konnasilmaplaastrid (12 tk), Kolodium Forte (10 ml)). Vahendit korduvkasutades muutub konnasilm iga korraga pehmemaks ja edaspidi võiks kasutada igal õhtul vanni juures ka nahapaksendeid õhendavat riivi või viili,“ õpetab Karileet.

  • Jalakrambid ja nn juustuhais

Suvel tuleb ette palju reisimist ja pikemat jalgelolekut, mis võib tekitada jalgades lihaspingeid ja krampe isegi siis, kui veeniprobleeme pole. Karileedi sõnul toovad leevendust magneesiumipreparaadid, mida on saadaval igasugusel kujul: tabletina, suhu puistatava pulbrina, toidus või vees lahustatavana või hoopis jalavannisoola, geeli, kreemi või lihastele pihustatava lahusena (nt Magneesium Direkt 400 + B-vit suuslahustuv puber (20 tk), A. Zechstein Inside magneesiumiõli sprei (200 ml), Ice Power magneesiumikreem Strong (90 g)).

Ebameeldiva „juustuhaisu“ vastu leidub spetsiaalselt jalatsitesse pihustatavaid vahendeid, mis värskendavad ka jalgu ega jäta jalanõudesse plekke. Osa tooteid ennetab halva lõhna teket ja jalgade higistamist. Neid on saadaval sprei, pulbri ja kreemina ning eri lõhnaversioonides (nt Ciccarelli jaladeodorant sprei (150 ml)).

Vana tuntud vahend on talk, mida võib panna varvaste vahele jalatsitesse, kui jalad kipuvad liigselt higistama. Tsinksalv aitab leevendada aga juba hauduma läinud punetavaid kohti (nt Tsinksalv (24 ml)).

Paljajalu või plätudega?

Reio Vilipuu sõnul on eriti kasulik käia paljajalu, kui jalg alles areneb – seega lapsed peaksid jooksma rannas kindlasti paljajalu. „Mida pehmem pind, seda kasulikum. Varbad haaravad ja areneb tallavõlvi lihastoonus,“ ütleb ta. „Ka need, kel on juba madaldunud tallavõlvid, võiksid kõndida paljajalu, eriti liival.“

Varbavaheplätude kandmisega soovitab Vilipuu olla ettevaatlik. „Need hõõruvad varbavahenahka ja muudavad kõnnimustrit. Kuna jalanõu on tagant lahti ja normaalset äratõuget teha ei saa, tuleb varvastel sisuliselt kogu aeg tegeleda sellega, et hoida plätut jalas,“ ütleb ta. Sellest tulenevalt tekib suurem jalajäikus ja tallavõlvide ülekoormus. Mõnel inimesel võivad liigsest plätudega käimisest lausa puusad või põlved valutama hakata, sest nende tallavõlv ei saa plätult piisavat toetust.

Vilipuu sõnul võiks plätusid kanda äärmisel juhul vaid rannas ja puhkuse ajal, kui tõesti ei taha või ei saa paljajalu käia. Kindlasti ei ole nendega mõistlik käia suvi läbi ja igal pool. „Sokki võiks ka suvel kanda, sest seda saad vahetada iga päev, jalanõusid aga pesta ei saa.“

Tagasi üles