Toitumisnõustaja toob välja kolm põhjust, miks kaal ei lange

Põhjused, miks kaal ei lange, võib olla erinevaid. Foto: Shutterstock

Kaalu langetamise soov võib ühel või teisel eluhetkel olla eesmärgiks kõigil. Toitumisnõustaja Irina Tamme toob Fitlapi blogis välja põhjused, miks kaalu langetamine ei õnnestu, edastame neist kolm. 

1. Valearusaamad kaalulangetusest

Kui mõeldakse kaalulangetuse peale, siis seostub see paljudel inimestel vaid keedukana ja köögiviljade söömisega. Eks leidubki väga piiravaid ja ühekülgseid dieete, kuid need ei ole tegelikult kõige õigem moodus kaalu langetamiseks. Samuti arvatakse, et sel ajal on piiratud väljas söömise võimalused, seltskonnaüritustel osalemine ning tuleb loobuda kõikidest oma lemmiktoitudest. Tegelikult aga ei pea see sugugi nii olema ning pole tarvis langeda äärmustesse ja endale kõik ära keelata.

Mitmekülgselt ja tasakaalustatult peaks toituma igaüks, kaalu langetamisel tuleks lihtsalt jälgida, et päeva jooksul kulutatud energia ületaks toidust saadavat energia hulka. Teisisõnu tuleb tekitada energiadefitsiit ning see võiks olla maksimaalselt 500-600 kcal, olenevalt kehakaalust. Oma lemmiktoitudest ei pea sugugi loobuma, sest pea kõike saab teha ka tervislikumas võtmes. Lisaks ei ole ka mingi probleem, kui mõnikord käia sünnipäevadel või muudel seltskonnaüritustel ning süüa veidi rohkem või võtta vahel eine mõnest kiirtoidukohast.

Tuleb lihtsalt meeles pidada, et määrava tähtsusega pole see, mida Sa sööd ühel õhtul nädalas, vaid see, mida Sa sööd sel nädalal ülejäänud toidukordadel. Oluline on tasakaal, mitmekülgsus ja järjepidevus.

2. Korraga liialt suured muutused

Järgmine põhjus, miks kaalu langetamine sageli ei õnnestu, on see, et ollakse liiga kärsitud, soovitakse kiireid tulemusi ning seetõttu astutakse korraga liialt suuri samme.

Kui tuleb pähe mõte kaalu langetada, tehakse kannapööre ja muudetakse üleöö kogu oma toitumist ning sageli hakatakse veel lisaks ka kõvasti trenni tegema. Kuid iga muutus on esialgu keeruline, sest see sunnib väljuma oma mugavustsoonist. Üldjuhul ei ole inimene võimeline üleöö muutma kõiki oma harjumusi, vähemalt mitte jäädavalt. Seetõttu on oluline aru saada, et asjale ei pea lähenema põhimõttel «kõik või mitte midagi». Püsivaid muutusi luuakse sammhaaval, sest mida suuremad muutused korraga on, seda ebamugavamasse olukorda end paneme ning seetõttu hakkame paratamatult mõtlema, kuidas sellest põgeneda või millal see läbi saab.

Võttes asja rahulikult, viies sisse muutusi ja luues uusi harjumusi mõtestatult ning sellesse süvenenult, anname endale aega uus olukord omaks võtta ja siis tasapisi edasi liikuda. Palju kaugemale jõuab see, kes liigub väikeste sammudega ja järjepidevalt, kui see, kes astub suured sammud, kuid keerab siis mõne aja pärast otsa ringi.

3. Suhtume kui millessegi ajutisse

Järjepidevus on asi, millega on enamasti probleeme. Kui inimest kimbutab ülekaal ja ta võtab vastu otsuse hakata kaalu langetama, siis sageli ollakse arvamusel, et tuleb pidada mõnda aega dieeti ja siis ongi kõik justkui hästi. Ning seejuures oodatakse tavaliselt ka kiireid tulemusi. Just sellepärast valitakse tihti meetodiks mõni ekstreemne ja piirav kiirdieet. Ja isegi kui sellega suudetakse paari kuuga hulga kilosid alla võtta, siis mis edasi? Üldiselt naastakse oma tavapäraste toitumisharjumuste juurde ja kõik kaotatud kilod tulevad tagasi ning tihti rohkemgi veel.

Seega määrab palju suhtumine. Tuleb mõista, et ülekaalu on põhjustanud vale elustiil ja toitumisharjumused ning kui soovime püsivaid tulemusi, tuleb sisse viia ka püsivad muutused. Ei pea lõpmatuseni kaloridefitsiidiga sööma, kuid üldised toitumisharjumused peavad muutuma. Just seetõttu tulekski valida kaalulangetamiseks selline meetod, mida on lihtsam omaks võtta. Liialt äärmustesse langevad meetodid ei ole jätkusuutlikud, sest inimene ei suuda end jäädavalt rangetesse raamidesse suruda. Tuleb hoopis hoida toidulaud võimalikult mitmekesine ning tekitada tervislik energiadefitsiit, mis tagab kaalulangetuse maksimaalselt 0,5-1 kg nädalas. Oluline on leida enda jaoks sobiv tasakaal, et kogu protsess oleks võimalikult lihtne ning sellest saaks kujuneda uus elustiil.