Mille järgi tunda ära kvaliteetne pähkel?

Pilt on illustreeriv. Foto: UAB ARIMEX

Pähklid on rikkad mineraal- ja kiudainete poolest ning tervisele igati kasulikud. Poodides on pähklite valik lai ja tihti ei tunta ära ebakvaliteetset pähklit. Teeme selgeks, mille järgi pähkleid valida. 

Pähklite ja kuivatatud puuviljade tarnija Arimex UAB kvaliteedispetsialisti Vaida Prokopimienė sõnul on oluline hinnata pähklite maitset, lõhna ja välimust: «Riknenud ja rääsunud pähklitel võib olla vana oksüdeerunud rasva lõhn ja maitse. Kvaliteetsed pähklid ei tohiks olla kibedad või hapud, nende välimus peaks olema korralik – need ei tohiks olla katkised ja murenenud.»

Eesti toitumisterapeut ja koolitaja Triin Muiste sõnul on pähklite valimisel ülioluline nende kvaliteet. «Pähklid sisaldavad väärtuslikke toidurasvu, kuid seetõttu kipuvad pähklid ka kiiremini riknema. Riknenud pähkel aga on ebatervislik. Vältida tuleks kindlasti hallitanud, närbunud, tumenenud või krimpsutõmbunud pähkleid,» märgib ta. 

Samuti soovitab toitumisterapeut vältida tugevalt röstitud ja soolatud pähkleid, sest sellisel viisil töödelduna võivad pähklid soodustada halva kolesterooli teket.

Pähklite kõigi kasulike omaduste nautimiseks tasub valida pähklid, millel on alles pähkli ümber olev kest. Vaida Prokopimienė selgitab, et kooreta pähklid on juba läbinud kuumtöötluse, mis mõjutab toote kiiremat vananemist, mistõttu on ka nende säilivusaeg lühem. 

«Kõige suuremat kasu annab pähklite söömine siis, kui tarbime neid mõõdukalt (nt peotäis päevas) ja sööme neid enamasti toorelt,» selgitab toitumisterapeut Triin Muiste. «Osad allikad soovitavad ka pähkleid leotada, kui aga sulle meeldivad röstitud pähklid, siis rösti neid ise kergel kuumusel. Mina soovitan pähkleid süüa vahepaladeks puuviljade kõrvale või lisada neid oma smuutidesse või putrudele.»

Kuidas tunda ära kvaliteetne pähkel?

Mandleid on erinevat liiki, seega erinevad need kuju ja värvi poolest. Halva kvaliteediga mandlid on sageli katkised, nähtava hallitusega. Tuleb märkida, et mandlid võivad koorimise käigus kriimustada – kuigi need näevad visuaalselt välja vähem atraktiivsed, nende maitse sellest ei muutu.

Hele värv on märk kvaliteetsetest India pähklitest. Teine oluline aspekt on ilma laikudeta sile pealispind. Ka India pähklite suurus on nende kvaliteedinäitaja – mida suurem, seda parem. Pakkidest võib leida palju lõhestunud India pähkleid, mille tükid on segunenud tervete suurte pähklitega – kui lõhestunud pähklite kogus on suur, viitab see halvale kvaliteedile. India pähklid peaksid olema kergelt magusa maitsega, krõmpsud, mitte liiga pehmed. Ebakvaliteetsetel India pähklitel võib olla neile mitte iseloomulik «kalane» või kõrbenud kõrvalmaitse ja lõhn.

Kvaliteetseimad on loomulikult avanenud pistaatsiapähklid, mille küps tuum purustab kesta naturaalsel moel. Mehhaaniliselt avatud pistaatsiapähklite tuum ei ole täielikult küps ja ei ole kasvanud piisavalt, et koort loomulikult avada, mistõttu on nende maitse erinev ning tuum ise on tavaliselt koorest palju väiksem. Pistaatsiapähklite sisemus peaks olema erkroheline, mis näitab, et pähkel on küps ja maitsev.

Loomulikult avanenud pistaatsiapähkel ja mehaaniliselt avatud. Foto: UAB ARIMEX

Koorimata Kreeka pähkleid tuleks hoolikalt valida, pöörates tähelepanu koore värvile. Kuigi heleda koorega pähklid võivad tunduda ilusamad, on neid turustuskõlbliku välimuse parandamiseks sageli kemikaalidega pleegitatud ning pähklid ise ei pruugi olla kvaliteetsed ja tervislikud. Küllastumata rasvhapeterikkad kooritud Kreeka pähklid rääsuvad kiiresti, mistõttu on selle protsessi pidurdamiseks oluline hoida neid tihedalt suletuna, jahedas ja soovitavalt pimedas. Kooritud pähklite kvaliteeti näitab ka ühtlane värvus tuuma murdumiskohas.

Sarapuupähklite värvus peaks olema hele, ühtlane ja ilma laikude või pehkimisetunnusteta. Sama kehtib ka seedermänniseemnete kohta.

Kui valite koorega maapähklid, peaksid need olema terved, ilma hallituse, kortsude ja plekkideta. Nende pähklite vana saaki reedab vananenud rasva lõhn ja maitse.