/nginx/o/2022/08/10/14750963t1h6904.jpg)
Tööturul on aina rohkem inimesi, kel puudub püsiv ravikindlustus ebaregulaarse sissetuleku või töövormi eripära tõttu. Ravikindlustussüsteem ei arvesta tänapäevaste muutunud töövormidega ja vajab 21. sajandisse toomist, ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson täna Eesti Kunstnike Liiduga toimunud kohtumisel.
«Tööturg on muutunud 30 aastaga paindlikumaks, inimesed töötavad erinevate lepingutega ja mõnikord ka periooditi, teiste tulude osakaal on suurenenud. Ravikindlustus aga ei ole nende muutustega kaasas käinud, mistõttu on tulubaas kitsam kui võiks olla ja osal inimestest kindlustus katkendlik või puudub,» ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson.
«Ravikindlustuse rahastusmudel on vaja tuua 21. sajandisse. Kõigi töövormide võrdne ja ühtlustatud kohtlemine annab inimestele kindluse, aitab hoida teenuste mahtu ja kvaliteeti ning on oluline samm inimkesksema tervishoiu suunas.»
«Vabakutseliste loovisikute ligipääs ravikindlustusele ja kõigile teistele sotsiaalsetele garantiidele on olnud piiratud juba pikki aastaid. Samas ei ole muutunud töövormide tõttu vabakutselisus ja sellega kaasnevad probleemid enam ammu vaid looviisikute pärusmaa,» ütles Eesti Kunstnike Liidu president Elin Kard.
«Õigeaegse ligipääsu puudumine arstiabile toob endaga kaasa suuremad ravikulud ning puuduvad sotsiaalsed garantiid ja palgavaesus põhjustavad toimetulekuprobleeme ka pensionieas.»
Eesti Kunstnike Liit alustas 15. augustil 2022 tähtajatut meeldetuletuskampaaniat «Ravikindlustus kõigile!». Kampaania eesmärk on tuletada eelseisvate Riigikogu valimiste eel Eestis tegutsevatele erakondadele taaskord meelde, kui hapras ja haavatavas olukorras on juba aastaid või isegi aastakümneid olnud loovisikud, ning et olukord halveneb mitte päevade, vaid tundidega.
Mõttekoja Praxis 2021. uuringu andmeil on Eestis hinnanguliselt 10 200 ebaregulaarsete või ebapiisavate sissetulekutega vabakutselist loovisikut.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2018. aastal Praxise tehtud uuringu «Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile — kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses?» põhjal oli vaid hinnanguliselt 86 protsenti tööealistest elanikest ravikindlustus püsiv. Püsiva ravikindlustuse või osalise ravikindlustuseta oli sel hetkel hinnanguliselt kuni 120 000 tööealist elanikku. Enamikus EL ja OECD riikides on juurdepääs tervishoiu põhiteenustele tagatud enam kui 99 protsenti elanikest. Eesti kuulub 14 protsenti kindlustamata tööealise elanikkonnaga EL ja OECD riikide madalaimasse kolmandikku.
Sotsiaalministeerium esitas analüüsi ja ettepanekud ravikindlustuskaitse laiendamise ja tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamise kohta Vabariigi Valitsusele 2021. aasta märtsis.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)