Eesti elanike oodatav eluiga on lühenenud (2)
25. august 2022, 08:09
/nginx/o/2022/08/25/14786230t1h51c5.jpg)
Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 77,2 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 72,8 ja naistel 81,4 aastat. Mõlema soo esindajate oodatav eluiga on lühenenud. Tervena elavad mehed eeldatavalt 54,9 ja naised 58 eluaastat.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Marin Tasuja sõnul on oodatav eluiga alates 1995. aastast kuni 2020. aastani olnud kasvutrendis, kuid pandeemia mõjul on see viimastel aastatel pidurdunud.
«Möödunud aasta erakordselt suure surmade arvu tõttu on oodatav eluiga lühenenud nii meeste kui naiste puhul ning langenud kaheksa aasta tagusele tasemele. Meeste oodatav eluiga on lühenenud enam kui naistel,» ütles Tasuja.
Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad on vähenenud
Võrreldes 2020. aastaga on Eesti meeste oodatav eluiga aasta ja seitsme kuu võrra lühem, naiste oodatav eluiga on lühenenud aasta ja nelja kuu võrra, kuid piirkonniti on muutus erinev.
«Linnalistes piirkondades on oodatav eluiga aastaga langenud sarnaselt Eesti keskmisega ehk pooleteise eluaasta võrra, kuid maalistes piirkondades on oodatav eluiga langenud pea kahe aasta jagu. Võrreldes 2020. aastaga pole oodatav eluiga langenud Viljandi ja Hiiu maakonna naistel,» rääkis juhtivanalüütik.
Mis võivad olla peamised mõjutegurid, miks elavad Eesti mehed vähem aastaid?
«Kui 1995. aastal elasid naised 12,8 aastat kauem kui mehed, siis 2021. aastaks vähenes sama näitaja nelja aasta võrra ning on nüüd 8,6 aastat. Pikema eluea tõttu veedavad naised aga meestest suurema osa oma elust halva tervise juures. Seega meeste eluiga on küll lühem, kuid sellest ilma tegevuspiiranguteta elatud osa on suurem kui naistel. Eesti mehed elavad tervena 75 protsenti ja naised 71 protsenti oma elust,» selgitas Tasuja.
«Naised elavad kogu maailmas üldiselt kauem kui mehed. Püsiva soolise lõhe põhjused on tingitud paljudest teguritest, hõlmates bioloogilisi, käitumuslikke, sotsiaalseid ja keskkonnategureid. Tervist mõjutavad laiemad tegurid, nagu töö- ja elutingimused, juurdepääs tervishoiule, haridusele, sissetulek ja sotsiaaltoetused. Näiteks võivad kõrgema haridustasemega inimesed olla paremini informeeritud tervislike eluviiside kohta (nt mittesuitsetamine, tervislik toitumine ja kehaline aktiivsus) ning suurema sissetulekuga inimesed võivad endale lubada tervislikumat toitu ning elada ja töötada keskkonnas, kus on vähem kokkupuudet riskiteguritega. Meeste lühem oodatav eluiga on ootuspärane, kuna nad on riskialtimad ja sageli hõivatud füüsiliselt rasketel ning tervisele ohtlikel töökohtadel. Meeste hulgas esineb ka rohkem tervist kahjustavate eluviiside viljelemist, näiteks alkoholi tarbimist ja suitsetamist.»
Sarnaselt oodatava elueaga on vähenenud ka tervena elada jäänud aastate arv. 2021. aasta andmete põhjal elavad mehed tervena 54,9 aastat ja naised 58 eluaastat.
«Aasta varasemaga võrreldes ootab Eesti mehi seega ees senisest seitsme kuu võrra lühem tervisepiiranguteta elu, naised elavad aga tervena poolteist aastat vähem. Erinevaid rahvastikurühmi vaadates selgub, et tervena elada jäänud aastate arv on enim vähenenud madalama haridusega ja linnalistes piirkondades elavate inimeste seas,» lisas Tasuja.
Milline tegur mõjutab tervelt elatud aastate arvu kõige enam?
Tervena elatud aastate pikkus sõltub Tasuja sõnul paljudest teguritest. Eestis on kõige suurem varieeruvus omandatud haridustaseme lõikes. 2021. aastal elasid kõrgharidusega inimesed tervena 61,3 aastat, samas kui põhiharidusega inimestel oli terveid aastaid oodata üle 15 aasta vähem – ligi 45,7 aastat, selgitas juhtivanalüütik.
Üheks oluliseks tervena elatud aastate pikkuse määrajaks on ka elukoht. «Tervena elada jäänud aastaid oli 2020. ja 2021. aasta andmetele tuginedes kõige rohkem oodata Hiiumaal, Harjumaal ja Saaremaal (liigsete kõikumiste vältimiseks on arvutused maakonniti tehtud kahe aasta kaupa koos). Kõige lühem tervena elada jäänud eluiga sünnihetkel oli vaadeldaval perioodil Kagu-Eesti maakondades – Põlva- ja Võrumaal, ning Ida-Virumaal. Hiiu ja Põlva maakonna tervelt elatud aastate erinevus oli 13 aastat.»
Oodatav eluiga sõltub paljudest teguritest. Kõige suurem varieeruvus on hariduses: kõrgharitud inimeste oodatav eluiga on 81 aastat, põhiharidusega inimestel enam kui kümme aastat vähem ehk 70,3. Maakondlikus jaotuses oli oodatav eluiga pikim Hiiu- ja Tartumaal, lühim Ida-Viru ja Võru maakonnas. Hiiu- ja Ida-Virumaa elanike oodatava eluea erinevus on 4,5 aastat. Eestis elavad mitte-eestlased elavad eestlastest pea 2 aasta jagu vähem: vastavalt 75,6 ja 77,5 aastat.
Baltimaade võrdluses on kõige kõrgem oodatav eluiga eestimaalastel: 77,2 aastat. Vastav näitaja Lätis oli 2021. aastal 73,1 aastat ehk langes aastaga 2 aasta jagu. Leedus oli 2020. aastal oodatav eluiga 75,1 aastat.
«See oli juba toona eelnevast näitajast tunduvalt madalam ning kuigi 2021. aasta andmeid pole Leedu veel avaldanud, on oodatav eluiga seal aastaga tõenäoliselt veelgi langenud,» sõnas Tasuja. Euroopa keskmine oodatav eluiga 2020. aasta seisuga oli 80,4 aastat ning sellele jäävad kõik Balti riigid alla.
Tervena elatud aastate järgi oli 2020. aastal Euroopas esikohal Rootsi, kus naiste näitaja oli 72,7 ja meeste oma 72,8 aastat. Viimasel kohal oli aga Läti, kus naised elasid tervena 54,3 ja mehed 52,6 aastat. Euroopa Liidu meeste keskmisest (63,5 eluaastat) elavad Eesti mehed tervena kaheksa aastat vähem. Eesti naiste näitaja jääb Euroopa Liidu naiste keskmisele (64,5 aastat) alla viie aastaga.
2021. aasta andmeid pole kõik Euroopa riigid veel avaldanud.
Oodatav eluiga sünnimomendil on keskmine vanus, milleni vastsündinu eeldatavalt elab, kui ajavahemikule iseloomulikud suremuse näitajad ei muutu.
Tervena elada jäänud aastad näitavad keskmist aastate arvu, mida elab inimene tõenäoliselt igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jäävad samaks.