Miks vananedes sagenevad seedimisega seotud mured ja kuidas saada abi?

Probleeme seedetraktis võivad esile kutsuda ravimid Foto: Shutterstock

Kõhukinnisus või -lahtisus, ebamugavustunne kõhus või kõrvetised ei ole sugugi ainult vanemas eas inimeste probleem, kuid aastate lisandudes need häirivad nähtused siiski sagenevad. Mis kõhuvaevusi tekitab ja kuidas abi saada, selgitab Südameapteegi proviisor Hanna Keidong.

Mida vanemaks saame, seda enam aeglustub seedesüsteem – nõrgenevad lihaste kokkutõmbed, mis toidumasse edasi liigutavad ning see võib omakorda põhjustada raskustunnet kõhus ja kõhukinnisust.

Kõhukinnisuse, kuid ka -lahtisuse ja kõrvetiste teket soodustab vanusega vähenenud maohappe ja seedeensüümide hulk, mis aitavad toitu väiksemateks osakesteks lõhkuda. Vanusega väheneb ka keha üldine energiavajadus, mistõttu kahaneb sageli nii tarbitava toidu kogus kui ka kehaline aktiivsus. Sellegipoolest peab igas eluetapis pakkuma kehale tervislikku toitu ja piisavalt liikuma – see aitab lisaks liigestele ja lihastele hoida toimivana meie seedetrakti.

Pikaajaline kõhukinnisus võib kaasa tuua hemorroidid, probleeme põhjustavad ka ravimid

Probleeme seedetraktis kutsuvad esile erinevad ravimid, näiteks kõhukinnisust võivad tekitada narkootilised valuvaigistid, rauapreparaadid ja antidepressandid. Ebamugavustunne seedetraktis võib olla mööduv, kuid soovitame alati arsti või apteekriga konsulteerida. Pikaajalise kõhukinnisuse tagajärjeks võivad olla päraku veenikomud ehk hemorroidid, mis tekitavad valu, sügelust ja teatud juhtudel ka veritsust.

Ravimite kasutamise tagajärjel võivad tekkida seedetrakti haavandid ja kõrvetised. Peamiselt on need seotud mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega (näiteks diklofenak, ibuprofeen ja ketoprofeen). Nende kasutamine võiks toimuda ainult vajadusel ja lühiajaliselt. Patsiendid, kellel on haavandite või kõrvetistega probleeme, võiksid valu puhul eelistada suukaudset paratsetamooli või lokaalseid valuvaigistavaid salve või kreeme.

Piisavalt tuleb tarbida vett ja kiudaineid

Mida teha, et meie toidusedel oleks seedimisele sobiv ja ei jääks ühekülgseks? Tasub jälgida, et menüüs oleks piisavalt kiudaineid, mis seovad vett ja seeläbi pehmendavad väljaheidet. Kiudainete osakaalu suurendamiseks toidulaual on soovituslik süüa näiteks saia asemel täisteraleiba, hommikusöögiks täisteraputru või -müslit ja tavalise pasta asemel täisterapastat. Magustoiduks võiks süüa puuvilju, eriti rohkelt on kiudaineid just kuivatatud puuviljades (banaanid, ploomid). Sellegipoolest võiks olla mõõdukas – kuivatatud puuviljad sisaldavad tavaliselt rohkesti (lisatud) suhkrut. Lisaks kiudainetele on hea tarbida probiootikumidega keefirit, mis toetab meie seedetrakti kasulike bakterite kooslust.

Kõhukinnisus võib viidata ka vedelikupuudusele organismis. Päevase veekoguse orientiiriks saab võtta Tervise Arengu Instituudi Eesti liikumis- ja toitumissoovitused, mille kohaselt võiks täiskasvanud inimene tarbida vett 35 ml iga keha kilogrammi kohta. Siiski on päris täpset soovituslikku joodava vee kogust päevas keeruline öelda, kuna inimesed – ja ka nende kehaline aktiivsus – on erinevad ning suure osa igapäevasest veekogusest saame toidust. Vananedes väheneb ka üldine vee osakaal kehas. Vee tarbimisest saad eriti palju kasu, kui see on mineraalidega rikastatud – nii tagad kehale ka vajalikud mineraalained. Gaseerimata mineraalvesi sobib eriti hästi näiteks tugeva kõhulahtisuse ja oksendamise puhul, aidates taastada soolade tasakaalu.

Kõrvetiste esinemisel on samuti kasulik vaadata üle enda igapäevane toidulaud. Sagedasemad põhjustajad on tomat, sibul, tsitruselised, šokolaad, piparmünt ja kohv, kuid tuleb tõdeda, et sobimatud toiduained on igal inimesel erinevad. Kõrvetisi võivad lisaks toidule põhjustada stress, alkohol, suitsetamine, ülekaal ja söögitoru alumise osa lõtvus. Kõrvetiste vältimiseks on soovitatav peale sööki istuda, mitte lamada. Öiste sümptomite puhul võib olla kasu vasakul küljel magamisest – nii satub vähem maohapet söögitorru.

Seedimist soodustab liikumine

Kogu kehale, sealhulgas seedimisele, tuleb kasuks mõõdukas igapäevane aktiivsus. Liikumine kiirendab ainevahetust ja lisaks toetab luude tervist. Aktiivsus kiirendab vereringet ja seda ka soolestikus, mis aitab seedefunktsioonidel paremini toimida. Hästi sobivad näiteks kõndimine, jalgrattasõit ja ujumine.

Jälgides iga päev toitumis- ja liikumisharjumusi, saame seedimise heaks palju ära teha. Juhul kui ravimite kasutamisel tekib probleeme või küsimusi, soovitame julgelt pöörduda apteekrite poole, kes saavad pakkuda erinevaid lahendusi või vajadusel suunata edasi arsti juurde.