/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/08/26/14789260t1heafb.jpg)
Teadusajakirjas JAMA Oncology avaldatud uuringu kohaselt võib liigne istumine tõsta oluliselt vähiriski.
Üllatav argine tegur suurendab vähiriski
Uuring näitas tugevat seost vähese liikumise ja vähisurmade vahel, ütles Texase ülikooli Andersoni vähikeskuse kliinilise vähiennetuse dotsent dr Susan Gilchrist.
Kuid see oht väheneb, kui asendada iga päev jõudeolek vähemalt 30-minutise kerge, mõõduka või jõulise füüsilise tegevusega, lisas ta.
«Meie avastused kinnitavad, et on oluline vähem istuda ja rohkem liikuda,» ütles Gilchrist CNNi andmeil oma avalduses.
Uuringus paluti umbes 8000 inimesel kanda ärkveloleku ajal seitsmel järjestikusel päeval jälgimisseadet ehk kiirendusmõõturit. Ühelgi inimesel polnud uuringu alguses vähki.
Kõik osalesid ulatuslikumas insuldiuuringus nimega REGARDS, kuhu värvati 2003.–2007. aastal 30 000 ameeriklast, kes olid vanemad kui 45-aastased.
Pärast viieaastast järelkontrolli leidsid teadlased, et kõige rohkem istuvatel inimestel oli vähki suremise risk 82 protsendi võrra suurem, võrreldes kõige vähem istuvate inimestega; seda ka vanust, sugu ja haigusi arvesse võttes.
Varasemad uuringud on näidanud, et enam kui 50 protsenti vähisurmadest on ennetatavad tervislike eluviiside kaudu, näiteks tervislikult toitudes, liikudes, ja suitsetamisest hoidudes. Istutud tundidest ja vähist rääkides olid varasemad uuringud tuginenud nendele käsitlustele, kuid mitte objektiivsetele andmetele.
Uuringust ilmnes, et inimesed, kes asendasid 30-minutise istumise kerge intensiivsusega tegevusega, näiteks kõndimisega, vähendasid vähiriski kaheksa protsenti.
«Vestlused minu patsientidega saavad alati alguse sellest, miks neil pole aega trenni teha,» ütles Gilchrist. «Ma ütlen neile, et nad võiksid tööl iga tunni järel viis minutit liikuda või lifti asemel treppidest minna. See ei pruugi kõlada, nagu seda oleks palju, kuid selle uuringu kohaselt on isegi kergest aktiivsusest vähi vastu võitlemisel kasu.»
Kasu oli veelgi suurem argisest pooletunnisest mõõduka intensiivsusega aktiivsusest, mis vähendas vähiriski 31 protsenti. Nendeks tegevusteks on näiteks jalgrattasõit, tempokas kõnd, ujumine, aiatööd, tantsimine või tennisemäng.