/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2022/08/26/14789877t1had51.jpg)
Iga-aastane kampaania «Septembris ei joo» kutsub taaskord kõiki alkoholitarvitajaid üles alkoholiga pausi pidama, kuid mitmeid aastaid tõusuteel olnud alkoholitarvitamine ja suurenenud kahjud vajavad ka alkoholipoliitilisi samme.
Septembris võta alkoholist puhkust!
Tervise Arengu Instituut (TAI) soovib algatusega «Septembris ei joo» inimestele meelde tuletada, et alkohol ei pea olema igapäevaelu tavaline osa, sest koormab nii füüsilist kui vaimset tervist. Isegi ainult üks alkoholivaba kuu aitab enesetunnet ja elukvaliteeti märkimisväärselt parandada.
TAI direktor Annika Veimer sõnul toob selle aasta kampaania fookusesse väärtused ja hoiakud, mis aitavad meil kõikidel teha targemaid valikuid, luues nii oma ellu suuremat rahulolu ning heaolutunnet. «Tervem, rikkam, targem, rahulikum ja õnnelikum Eesti algab inimestest ja nende teadlikest valikutest. Tervel Eestil on võita, kui me ühiskonnana vähem alkoholi tarvitame.»
Alkoholitarbimine, suremus ning alkoholiga seotud kahjud kasvavad käsikäes. «Alkoholist põhjustatud haiguste ja surmade arv on neli aastat järjest tõusnud ning mullu 695 surnud inimest – on viimase 13 aasta kõrgeim näit,» märkis Veimer viidates Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringule, mis näitab, et eelmisel aastal tarbisid täiskasvanud Eesti elanikud keskmiselt 11,1 liitrit absoluutalkoholi ehk tarvitamine kasvas aastaga enam kui kaks protsenti.
Lääne-Harju politseijaoskonnajuhi Lea Bärensoni sõnul moodustab alkoholi tarvitamisest tingitud õigusrikkumiste lahendamine suure osa politseitööst. «Kui politseile tehakse väljakutse, on tegemist juba tagajärgede likvideerimisega. Vastutustundlik alkoholitarvitamise kultuur saab sündida kõigi ühiskonnaliikmete koostöös, olgu selleks näiteks iga peolise targalt tehtud valik alkoholi tarvitanuna mitte elektritõukerattale hüpata või baaripidaja otsus joobes kliendile rohkem alkoholi mitte müüa,» rääkis Bärenson.
Päästeameti päästetöö osakonna juht Viktor Saaremets lisas: «Eestis neelab vesi iga-aastaselt umbes poolsada inimelu ning kahjuks on alkoholil uppumissurmades kaalukas roll. Tänavu uppunud 26 inimesest on pooled olnud alkoholijoobes ning uppunutest lõviosa (täpsemalt 20) on läinud vette jahutust otsima seisundis, kus kontroll enda ja ümbritseva suhtes on olematuks joodud. Poolte uppunute joove oli kolme promilli lähedane ehk vägijooki pruugiti tagajärgedele ja tulevikule mõtlemata. Kahjuks on tendents olnud püsiv.»
Alkohol mõjutab ka inimkapitali
«Eesti alkoholipoliitika rohelisse raamatusse on seatud eesmärk – tarbimine püsivalt alla 8 liitri absoluutset alkoholi elaniku kohta. Täna on see 9,2 liitrit elaniku kohta ja me peame paraku tõdema, et oleme sihist eemaldumas,» märkis Veimer.
Peamised võtmed alkoholi tarvitamise ja sellest tulenevate kahjude vähendamiseks on poliitikakujundajate peades ja kätes. Meetmeid tuleb rakendada korraga – reguleerida alkoholi hinda, piirata selle kättesaadavust – sellisel koosmõjul on tulemused, mis võivad reaalselt alkoholitarbimise harjumusi muutma panna. Hoiakute muutmisel on tähtis nii keskkond, mis ei eksponeeri alkoholi ja piirab kättesaadavust kui ka lapsevanemate eeskuju ning töökohtade ja kollektiivide kultuur.
«Pahatihti kipub ununema kui tähtis on tervise hoidmine varasest east alates. Alkohol pärsib noorte aju arengut, mõjutab õpivõimet ja toimetulekut tulevases täiskasvanu-elus,» sõnas Veimer.
«Ometi on meetmed olemas, millega on võimalik eesmärkide poole liikuda ehk alkoholi tarvitamist vähendada. Alustada tuleb alaealiste alkoholi kättesaadavuse piiramisest ning samuti tõsiselt kaaluda erinevaid alkoholi müüki, kättesaadavust (nt avalikel üritustel) ja reklaamimist piiravaid või keelustavaid meetmeid.»
Tänavuse kampaania kõneisikuteks on laiemale avalikkusele tuntud telesaatejuhid Eeva Esse ja Neeme Raud ning investor Kristi Saare, kes toovad näiteid, kuidas alkoholist loobumine aitab kaasa tervema, liikuvama, rikkama ja targema Eesti hoidmisele.