See grupp inimesi usub tõenäolisemalt vandenõuteooriaid

Nartsissistid usuvad vandenõuteooriaid tõenäolisemalt kui teised inimesed. Foto: Shutterstock

Kolm teadlast Kenti ülikoolist, Poola teaduste akadeemiast ja Cambridge'i ülikoolist usuvad, et nad avastasid põhjuse, miks nartsissistid usuvad vandenõuteooriaid tõenäolisemalt kui teised inimesed, kirjutab Medical Xpress. 

Ajakirjas Current Opinion in Psychology avaldatud artiklis kirjeldavad Aleksandra Cichocka, Marta Marchlewska ja Mikey Biddlestone nartsissistlike inimeste omadusi, mis võivad olla põhjuseks, miks nad usuvad tõenäolisemalt vandenõuteooriaid. 

Vandenõuteooriad pole midagi uut, muutunud on vaid nende kiire levik läbi sotsiaalmeedia. Viimaste aastate jooksul on mitmed uuringud näidanud, et nartsissistlikud inimesed on vastuvõtlikumad vandenõuteooriatesse uskuma. Seetõttu võtsid teadlased selle väite kontrollimise ette, et leida võimalikud põhjused, miks see nii võib olla.

Nagu psühholoogiakogukond kirjeldab, on nartsissistidel veendumused oma paremuse ja õiguste kohta, mis seavad nad keskmisest kõrgemale. Varasemad uuringud on samuti näidanud, et nartsissismiga inimestel on tavaliselt kolm spetsiifilist tunnust: neurootilisus, antagonism ja ekstravertsus. Just need kolm omadust muudavad teadlaste sõnul nartsissistid vandenõuteooriatele nii vastuvõtlikuks.

Neurootilisust määratletakse üldiselt kui kalduvust reageerida teabele emotsionaalselt ja irratsionaalselt – varasemad uuringud on näidanud, et see on sageli seotud madala enesehinnangu, suhteraskuste ja häbiga. Seda on seostatud ka paranoiaga.

Antagonism on agressioon teiste ja nende arvamuste vastu, tavaliselt vahendina sündmuste või teiste inimeste üle kontrolli saavutamiseks või säilitamiseks.

Teadlased väidavad, et paranoia võib kaasa tuua avatuse vandenõuteooriate suhtes, et säilitada kontroll ebakindluse ajal (näiteks pandeemia korral) võib panna nartsissistid haarama kinni veidratest väidetest, et tekitada tunne, et nad on hoiavad oma elu endiselt kontrolli all.