/nginx/o/2022/08/29/14795994t1hc398.jpg)
Nädalavahetusel Barcelonas toimunud Euroopa kardioloogide seltsi aastakongressil tutvustas Leuveni ülikooli juhitud rahvusvaheline uurimisrühm uuringut 19 kõige levinuma autoimmuunhaiguse ja südame-veresoonkonnahaiguste võimalike seoste kohta. Tulemused näitavad, et autoimmuunhaigusega patsientidel on oluliselt suurem risk (1,4–3,6 korda olenevalt autoimmuunhaigusest) haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse, vahendab Medical Xpress.
See on võrreldav riskiga II tüüpi diabeedi korral, mis on tuntud südame-veresoonkonna haiguste riskitegur. Uuring näitab esimest korda, et autoimmuunhaigused rühmana mõjutavad südame-veresoonkonna tervist, mitte nendest ainult valitud häired.
Euroopa ja Ameerika Ühendriikide kõrgema sissetulekuga piirkondades on elanikkonnast umbes 10 protsendil diagnoositud üks või mitu autoimmuunhaigust. Näited on reumatoidartriit, psoriaas, süsteemne skleroos, luupus ja I tüüpi diabeet. Kuigi varasemad uuringud on näidanud seoseid mõne häire ja suurema südame-veresoonkonnahaiguste riski vahel, olid need uuringud sageli liiga väikesed ja piirdusid valitud haiguste uurimisega.
Uurimistöös, mis avaldatakse mainekas teadusajakirjas The Lancet, tõendavad autorid, et nende uuritud 19 autoimmuunhäirest koosnev haiguste rühm põhjustab umbes kuus protsenti kardiovaskulaarsetest probleemidest. Oluline on see, et suurenenud kardiovaskulaarne risk esines kogu südame-veresoonkonnahaiguste spektris, lisaks südame isheemiatõvele oli kõrgem infektsiooniga seotud südamehaiguste, südamepõletike, trombide ja degeneratiivsete südamehäirete risk. See viitab teadlaste sõnul autoimmuunhaiguste palju laiemale mõjule südame-veresoonkonna tervises, kui algselt arvati.
Põhjused autoimmuunhaiguste negatiivse mõju taga südametervisele pole täiesti selged. Teadlased arvavad, et krooniline ja süsteemne põletik, mis on autoimmuunhaiguste ühine nimetaja, võib olla südame-veresoonkonnahaiguste vallandaja.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)