Hüperpigmentatsioon on lai mõiste, mis hõlmab erinevatel põhjustel tekkinud tumedaid laigukesi nahal. Nahaarst Alina Brokk räägib hüperpigmentatsiooni põhjustest ja selgitab, miks tuleb ka sügisel päikesekaitsekreemi kasutada ning kuidas endale sobivad nahahooldustooted valida.
Pigmendilaikudega hädasolijad võiksid ka sügisel päikesekaitsekreemi kasutada
Nahaarstid kasutavad väljendit hüperpigmentatsioon hulga erinevat liiki tumenenud nahalaikude kohta, mille avaldumise vormid ja põhjused võivad olla väga erinevad. Levinumad pigmendilaikude põhjustajad on päike ja akne, aga hormonaalsetest muudatustest tingituna areneb mõnikord välja ka melasma ehk hüperpigmentatsiooni liik, mis avaldub tumedate laikudena põskedel ja ülahuulel.
Vanaduslaigud on üks sagedanimi esinevaid hüperpigmenatsiooni avaldusvorme ning enamasti tekivad need näole, dekolteepiirkonnale ja käevartele. Rahvasuus öeldakse vanaduslaikude kohta ka «maksaplekid», kuid tegelikult ei ole need maksaga seisundiga seotud.
Mis vahe on tedretähnidel ja vanuselaikudel? Vanuselaigud püsivad aastaringselt aga tedretähnid ilmuvad kevadel päikese tõttu. Siiski on tedretähnilistel lastel suurem tõenäosus oma nahal vanemas eas vanaduslaike märgata.
Põletikujärgne hüperpigmentatsioon (PIH) on nahal esinenud põletikuliste kollete tagajärjel jäänud tumedad laigud, mis aja jooksul tuhmuvad, kuid mille täielikuks kadumiseks võib kuluda aastaid. Kõige sagedamini kimbutab PIH aknet põdevaid inimesi. Juba aknest vabanemise protsess nõuab aega ja pühendumist, kuid sellega ei saa nahk veel korda, sest põletikujärgsest pigmentatsiooninst vabanemiseks tuleb veel omajagu pingutada.
Melasma on dermatoloogidele tuntud väljakutse, kuna see on ravile kõige allumatum hüperpigmentatsiooni vorm. 90 protsenti patsientidest on naised ning pooltel juhtudel avaldub see esimese raseduse ajal. Ootamatult ilmunud laikudega näol pöördutakse sageli arsti vastuvõtule, kuid tegelikult ei ole tegemist haigusliku nähtusega vaid keha reaktsiooniga hormonaalsetele muutustele, mis on igati normaalne. Sageli soovitakse siiski esteetilistel põhjustel pigmendilaikudest vabaneda.
Mis aitab pigmendilaike heledamaks muuta?
See on küsimus, mille üle on laborites aastakümneid vastuseid otsitud ning palju keemilisi ühendeid uuritud. Üks rohi pigmentatsiooni vastu on hüdrokinoon – üks esimesi nahka pleegitava mõjuga keemilisi ühendeid, mis pigmendilaikudega võitlemiseks kasutusele võeti. Uuematest ainetest on turul aine nimega tsüsteamiin, kuid see on paraku ebameeldiva lõhnaga. Lisaks ka tiamidool.
Hüperpigmentatsiooniga kimpus olles tasub proovida mõnd tiamidooliga toodet, kuid seejuures on oluline vaadata üle kogu nahahooldusrutiin, sest üht võluvitsa siiski ei ole. Päevane seerum või kreem võiks kindlasti sisaldada vitamiin C-d ja/või vitamiin E-d, sest need ained aitavad samuti hüperpigmentatsiooni vastu ja lisaks toidavad nahka ning aitavad seda värskendada ja pinguldada.
Ennetus on lihtsam, kui ravi
Paljud on ilmselt juba teadlikud, et suvel tuleb kasutada SPF kreemi, aga sageli on õige SPF kreemi valik keeruline. Harvad pole juhud, kui SPF kreemist loobutakse, sest see kutsub esile pooride ummistumist. Päikesekaitse on siiski oluline, sest vältimaks naha sügavama kahjustuse vältimiseks peab päikesekaitse kreem kaitsma nii UV-A kui ka UV-B kiirguse eest. Vähem teatakse, et hüperpigmentatsiooni võib põhjustada ka nähtav valgus ehk HEV-valgus, seepärast peaks pigmendilaikudega hädasolija kindlasti kasutama kreemi, mis sisaldab aineid, mis kaitsevad ka HEV-valguse eest ehk luteiini, likohalkooni A ja glütsürretiinhapet.
Nagu juba öeldud kutsub HEV-valgus esile hüperpigmentatsiooni ja seda ennekõike neil, kel juba niigi ühel või teisel põhjusel on nahal pigmendilaike. Seega tuleks pigmendilaikude ennetamiseks kindlasti päikesekreemi kasutada ka pilvise suveilmaga ning sügisel ja kevadel.
Kuidas poes või apteegis ära tunda need kreemid, mis kaitsevad nahka ka nähtava valguse eest? Tänapäeval ei ole tootjad veel ühtselt arusaadavat märgistust kokku leppinud. Lettidel tasub otsida päikesekreeme, millel lisaks UV-A ja UV-B märgisele on kirjas ka tähed HEV, HEV blue light või Lumér bleue.
Laserravi on üks võimalikest abivahenditest
Kui hüperpigmentatsioon tõepoolest häirib, siis saab nahalaikude heledamaks muutmisel abiks olla professionaalne laserravi. See annab häid tulemusi ka raskekujulise melasma puhul. Oluline on teada, et ka laserravi ei ole võluvits, sest selle tulemused saavad olla märgatavad ainult siis, kui patsient teeb põhjalikult eeltööd ja järelhooldust. Nahka tuleks juba paar kuud enne laserravi töödelda tiamidooli sisaldava seerumiga. Laserravi järel tuleb samuti jätkata arsti poolt määratud nahahoolduse rutiiniga.
Lisaks laserravile on üks lahendusi ka keemiline koorimine, aga seejuures on ääretult oluline kasutada SPF kreeme, sest pärast happekoorimist piisab vaid vähesest päikesevalgusest, et kogu tulemus nullida.