AVASTUS ⟩ Covid-19 võib anda tõuke teise tõsise terviseprobleemi tekkeks

Covid-19 järgselt on paljudel alanenud koormustaluvus, kimbutavad väsimus ja muud sümptomid. Füüsiline aktiivsus aitab kauakestvaid sümptomeid leevendada, on tuvastanud spetsialistid. Foto: Shutterstock

Pandeemia algusest peale on kahtlustatud, et SARS-CoV-2 põhjustab kroonilist väsimussündroomi. Saksa teadlaste uuringus ilmnes, et isegi pärast kerget Covid-19 põdemist tekivad osal patsientidest sümptomid, mis vastavad väsimussündroomi diagnostilistele nõuetele, vahendab Medical Xpress.

«Kahtlused, et Covid-19 võib vallandada kroonilise väsimussündroomi, kerkisid juba pandeemia esimese laine ajal,» ütleb Charité meditsiinilise immunoloogiainstituudi direktori kohusetäitja prof Carmen Scheibenbogen. Ta juhib ka Charité väsimuskeskuse tööd, mis on spetsialiseerunud kroonilise väsimussündroomi diagnoosimisele. See on kurnav seisund, mida iseloomustab äärmuslik füüsiline väsimus. Keskus sai esimesed kaebused patsientidelt pärast SARS-CoV-2 nakkust juba 2020. aasta suvel. Sellest ajast alates on kogunenud tõendeid põhjusliku seose kohta Covid-19 ja väsimussündroomi vahel, mis põhjustab tõsiseid füüsilisi häireid.

«Nende eelduste kinnitamiseks teaduslike tõendite esitamine on aga kõike muud kui triviaalne ülesanne,» selgitab prof Scheibenbogen. «Selle põhjuseks on osaliselt väsimussündroomi uuringute vähesus ja asjaolu, et puuduvad üldtunnustatud diagnostilised kriteeriumid. Tänu äärmiselt põhjalikule diagnostikaprotsessile ja igakülgsele võrdlusele patsientidega, kellel tekkis väsimussündroom pärast Covidiga mitteseotud infektsioone, oleme nüüd suutnud näidata, et Covid-19 võib vallandada kroonilise väsimussündroomi.»

Uuringuse oli kaasatud 42 inimest, kel esines pärast Covid nakkust igapäevaselt funktsioonihäireid vähemalt kuus kuud. Enamik neist ei suutnud teha kerget tööd rohkem kui kaks kuni neli tundi päevas; mõned olid töövõimetud ja nägid vaeva enda eest hoolitsemisega.

Vaid kolm 42-st uuritud patsiendist vajasid esialgse (ägeda) SARS-CoV-2 nakkuse ajal haiglaravi, kuid ükski ei vajanud hapnikku. 32 patsienti vastas maailma terviseorganisatsiooni (WHO) kerge Covid-19 klassifikatsioonile, mis tähendab, et neil ei tekkinud kopsupõletikku, kuid neil olid ühe kuni kahe nädala jooksul üsna rasked sümptomid, sealhulgas palavik, köha, lihasvalu ja liigesevalu.

Kuna kõik osalejad nakatusid pandeemia esimese laine ajal, ei olnud ükski neist vaktsineeritud. Charité's uuris kõiki uuringusse kaasatud inimesi neuroloogide, immunoloogide, reumatoloogide, kardioloogide, endokrinoloogide ja pulmonoloogide meeskond, kellel on mitmeaastane väsimussündroomi diagnoosimise kogemus. Võrdluseks uurisid teadlased seejärel 19 isikut, kellel tekkis krooniline väsimussündroom pärast sarnast haigusperioodi Covidiga mitteseotud infektsiooni tõttu.

Teadlased kasutasid väsimussündroomi diagnoosimiseks Kanada tunnustatud kriteeriume. Nende kohaselt vastasid ligikaudu pooled uuritud patsientidest Covidi-järgselt väsimussündroomi diagnostilistele kriteeriumidele. Ka teisel poolel esinesid sarnased sümptomid, aga nende pingutusjärgne halb enesetunne oli kergem ja kestis vaid mõne tunni. Seevastu väsimussündroomiga patsiendid teatasid pingutusjärgsest halvast enesetundest, mis püsis ka järgmisel päeval.

Lisaks sümptomite andmete võrdlemisele võtsid teadlased luubi alla ka erinevad laboratoorsed parameetrid. Näiteks mõõtsid nad käepigistuse tugevust. «Lisaks avastasime, et kergema pingutustalumatusega inimestel oli käepigistuse tugevus vähenenud, kui neil oli kõrgenenud tsütokiini interleukiin 8 tase. Nendel juhtudel võib lihasjõu vähenemise põhjuseks olla püsiv põletikuline reaktsioon,» ütleb prof Scheibenbogen.

«Kroonilise väsimussündroomiga rühmas oli aga käepigistuse tugevus korrelatsioonis hormooniga NT-proBNP, mida lihasrakud võivad vabastada, kui hapnikuvarustus on ebapiisav. See viitab sellele, et nendel isikutel on lihasnõrkus, mis võib olla põhjustatud verevarustuse häiretest.» Teadlaste esialgsete tähelepanekute kohaselt võivad need kaks rühma olla eristatavad ka haiguse progresseerumise järgi. «Paljudel inimestel, kelle sümptomid viitavad kroonilisele väsimussündroomile, kuid kes ei vasta diagnostilistele kriteeriumitele, näivad sümptomid aja jooksul paranevat,» selgitab prof Scheibenbogen.

Uued leiud võivad aidata teadlastel välja töötada spetsiifilisi ravimeetodeid Covid-järgse sündroomi ehk pika Covidi raviks. «Meie andmed annavad ka täiendavaid tõendeid selle kohta, et krooniline väsimussündroom ei ole psühhosomaatiline häire, vaid raske füüsiline haigus, mida saab objektiivsete meetoditega mõõta ja diagnoosida,» ütleb prof Scheibenbogen. «Kahjuks on praegused väsimussündroomi ravimeetodid oma olemuselt puhtalt sümptomite leevendamisele suunatud. Seetõttu soovitan isegi noortel inimestel end SARS-CoV-2 eest kaitsta vaktsineerimise ja FFP2 maski kandmisega.»

Teadlaste leiud on avaldatud ajakirjas Nature Communications.