L, 4.02.2023

Südamehaiguste tekkesse võib panustada õhkkerge riskitegur

PM Tervis
Südamehaiguste tekkesse võib panustada õhkkerge riskitegur
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Viimastel aastatel on ka Euroopa kardioloogide liidu juhistes tõstatunud üha teravama teemana õhusaaste mõju südame-veresoonkonnahaiguste riskile.
Viimastel aastatel on ka Euroopa kardioloogide liidu juhistes tõstatunud üha teravama teemana õhusaaste mõju südame-veresoonkonnahaiguste riskile. Foto: Shutterstock

Euroopa hingamisteede ühingu rahvusvahelisel kongressil Barcelonas esitletud uue uuringu kohaselt võib diislikütuse heitgaaside sissehingamine olla naistele ohtlikum kui meestele, vahendab Medical Xpress.

Teadlased otsisid inimeste veres muutusi, mille on põhjustanud kokkupuude diisli saastega. Nii naistel kui ka meestel leiti põletiku, infektsiooni ja südame-veresoonkonna haigustega seotud verekomponentide muutusi, kuid naistel rohkem kui meestel.

«Me juba teame, et kopsuhaiguste, nagu astma ja hingamisteede infektsioonide puhul on soolised erinevused. Meie varasemad uuringud näitasid, et diisli heitgaaside sissehingamine tekitab kopsudes põletikku ja mõjutab seda, kuidas organism tuleb toime hingamisteede haigustega. Selles uuringus tahtsime vaadata, kuidas nende mõju avaldub veres ja kuidas erineb naiste ja meeste puhul,» ütles Kanada teadlane, dr Hemshekhar Mahadevappa.

Uuringus osales kümme vabatahtlikku, viis naist ja viis meest, kes kõik olid terved mittesuitsetajad. Iga vabatahtlik hingas neli tundi filtreeritud õhku ja neli tundi õhku, mis sisaldas diislikütuse heitgaase kolmes erinevas kontsentratsioonis – 20, 50 ja 150 mikrogrammi peenosakesi (PM2,5) kuupmeetri kohta. Filtreeritud või saastunud õhu hingamist hõlmanud katsepäevade vahel oli neljanädalane paus. Euroopa Liidu praegune PM2,5 aastane piirväärtus on 25 mikrogrammi kuupmeetri kohta, kuid paljdes linnades on tase kõrgem.

Vabatahtlikud andsid vereproove 24 tundi pärast iga kokkupuudet ja teadlased uurisid vabatahtlike vereplasmat üksikasjalikult. Plasma on vere vedel komponent, mis kannab vererakke ning sadu valke ja muid molekule mööda keha. Kasutades analüüsitehnoloogiat, mida nimetatakse vedelikkromatograafia-massispektromeetriaks, otsisid teadlased erinevate valkude tasemete muutusi pärast kokkupuudet diisli heitgaasiga ning võrdlesid muutusi naistel ja meestel.

Plasmaproovide võrdlemisel leidsid teadlased, et naiste ja meeste vahelises võrdluses erines pärast diisli heitgaasiga kokkupuudet oluliselt 90 valgu tase. Nende seas oli valke, mis teadaolevalt mängivad rolli põletikes, kahjustuste parandamises, vere hüübimises, südame-veresoonkonna haiguste riskis ja immuunsüsteemi töös. Mõned neist erinevustest joonistusid eriti hästi välja, kui vabatahtlikud puutusid kokku heitgaaside kõrgema tasemega.

«Need on esialgsed leiud, kuid need näitavad, et kokkupuude diisli heitgaasidega avaldab naiste kehadele erinevat mõju kui meestele. See võib viidata sellele, et õhusaaste on naistele ohtlikum kui meestele,» ütles professor Neeloffer Mookherjee Manitoba ülikoolist.

«See on oluline, kuna teadaolevalt mõjutavad hingamisteede haigused, nagu astma, naisi ja mehi erinevalt – naised põevad tõenäolisemalt astma raskemat vormi, mis ei allu ravile. Seetõttu peame teadma rohkem selle kohta, kuidas naised ja mehed õhusaastele reageerivad ja mida see tähendab hingamisteede haiguste ennetamise, diagnoosimise ja ravi kontekstis.»

Märksõnad
Tagasi üles