/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/09/04/14808547t1he86f.jpg)
Ahvirõugetesse nakatunud 31-aastasel mehel tekkis nädal pärast sümptomite ilmnemist äge südamelihasepõletik, kirjutatakse Ameerika kardioloogiakolledži (ACC) nimelise tunnustatud meditsiiniliidu ajakirjas.
AVASTUS ⟩ Ahvirõuged võivad kaasa tuua tõsise südameprobleemi (1)
Ahvirõuged on haigus, mida põhjustab rõugeid põhjustava viirusega samasse perekonda kuuluv ahvirõugeviirus. See tekitab vistriku- või villilaadseid lööbeid kätel, jalgadel, näol, suguelunditel ja muudel kehaosadel. Ahvirõugetest teatati esimest korda Euroopa Liidus 2022. aasta mais, aga ka Ameerika Ühendriikides ja teistes mitteendeemilistes riikides, kus muidu pole haigus levinud, ning juhtude arv kasvab, vahendab Medical Xpress.
Müokardiit ehk südamelihasepõletik on tavaliselt põhjustatud viirusinfektsioonist. Müokardiiti seostati varem rõugetega, mis on agressiivsem viirus, ja juhtumiuuringu autorid nendivad, et ahvirõugete viirus võib omada südamelihase kudededele negatiivset mõju või põhjustada immuunvahendatud südamekahjustusi.
«Selle olulise juhtumianalüüsi kaudu avardame arusaama ahvirõugetest, viiruslikust müokardiidist ning sellest, kuidas seda haigust täpselt diagnoosida ja ravida,» ütles dr Julia Grapsa, JACC: Case Reports'i peatoimetaja.
Patsient pöördus tervishoiukliinikusse viis päeva pärast ahvirõugete sümptomite ilmnemist, sealhulgas halb enesetunne, lihasvalu, palavik ja mitmed paistes kahjustused näol, kätel ja suguelunditel. Nakatumine ahvirõugetesse kinnitati nahakahjustuselt võetud tampooniprooviga. Patsient naasis kolm päeva hiljem, kurtes rinnus pigistustunnet, mis kiirgus ka vasakusse kätte.
Pärast esialgset rutiinset läbivaatust viidi patsient intensiivraviosakonda ägeda müokardiidi kahtlusega, mis sai edasiste uuringute käigus kinnitust.
«Usume, et sellest võimalikust põhjuslikust seosest teatamine võib tõsta teadusringkondade ja tervishoiutöötajate teadlikkust ägedast müokardiidist kui võimalikust ahvirõugetega seotud tüsistusest; ja see võib olla abiks haigete patsientide hoolikal jälgimisel, et tulevikus tuvastada teisi tüsistusi,» ütles dr Ana Isabel Pinho, Portugali São João ülikoolihaigla kardioloogiaosakonna juht ja uuringu peamine autor.