/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/06/24/13873085t1h663f.jpg)
Göteborgi ülikooli teadlased on tuvastanud varem teadmata olnud mehhanismi, mis kontrollib vähirakkude kasvu hiirtel ja laboris uuritud inimrakkude puhul. Avastus võib võimaldada tulevikus uute ravimite väljatöötamist paljude vähitüüpide vastu, vahendab Medical Xpress.
Ajakirjas Nature Communications avaldatud uurimistöös kirjeldavad Göteborgi teadlased, kuidas geneetilist materjali siduv valk kontrollib kasvajate arengut.
Valk – tuntud kui HnRNPK – seondub sõnumi-RNA-ga (mRNA), mida kodeerivad kaks geeni IER3 ja IER3-AS1. Viimased on paljude vähivormide puhul väga aktiivsed. Nende geenide mRNA-ga seondudes takistab HnRNPK valk kaheahelalise RNA moodustumist nende vahel, hoides neid lahus.
«Nende kahe geeni RNA lahus hoidmine soodustab kasvajate arengut. Ilma HnRNPK valguta neutraliseeritakse vähi kasvu soodustavad omadused. See teadmine sillutab teed HnRNPK-d blokeerivate ravimite väljatöötamiseks,» ütleb Chandrasekhar Kanduri, Göteborgi ülikooli Sahlgrenska akadeemia meditsiinigeneetika professor ja üks uuringu juhtidest.
Uuring näitas ka, et sarnaselt seondub HnRNPK valk mitme teise geeni mRNA-ga, takistades kaheahelalise RNA teket.
Avastus võimaldab kaudselt mõjutada FGF-2 kasvufaktorit, mis on teadaolevalt võtmetähtsusega protsessis, mille käigus tüvirakud küpsevad erinevateks rakutüüpideks.
Teadlaste sõnul on mehhanismil potentsiaal saada tõhusaks vähiravi võimaluseks, millel on vähem kõrvaltoimeid.